Seda, et

 Seda, et aastalõpp lendab ahvikiirusega peale, siis oleks vast paslik teadustada järgmist: 

Kuna võdiisev ajukallerdis ei suuda enam mölisemisele kaasa aidata, siis tuleb siin pikem paus ette võtta. 

Kohtumine tundmatuga

Raisakullil oli ükspäev asja maakonnalinna. 
Bussi oodates astus talle ligi jummelist võõras inimeseloom. Uuris - kuhu minek? ja sättis end nagu vana tuttav Raisakulli kõrvale. Seejärel hakkas pärima - ega sa endaga räägi? 
Raisakull raputas sellepeale oma peanuppu. 
Tüüp seletas veidi midagi sel teemal ja järsku koukis oma karmanist paki sigarette, kätt sirutades pakkus ta kõigepealt Raisakullile. 
Raisakull ühmas, et tema ei kimu suitsu. 
Tüüp pistis endale pläru näkku ja küsis - miks? 

No mida muud oli Raisakullil öelda: "Teadlaste sõnutsi pakk sigarette päevas lühendab inimese elu kahe tunni võrra, pudel viina aga nelja tunni võrra. Aga korralik tööpäev lühendab inimese eluiga tubli kaheksa tundi! Vaat sellepärast ma ei pahvigi noid sigarette..." 

Suitsumees tahtis midagi vahele öelda, kuid Raisakull lasi edasi: "...ja mina seepärast linna lähengi, tööd otsida, sest siin pole kellelgi mulle miskit pakkuda. Saan sellest suurepäraselt aru ka, minu konditsioon on nagu ta on, ja kui ma saan eitava vastuse, siis lepin sellega. Ilmselt olen endaga mingil ajal rahupiipu popsutanud." 

Ning selsamal hetkel sõitis buss ette.

Lumehelbeke

Aastaid tagasi, nii umbes kakskümmend viis-kuus tagasi olin üsna masenduses.
Otsisin kohta, kus saaks rahulikult oma hinge maisest kehast eemaldada, nii et keegi mind ei segaks.
Tõele au andes, olen praegugi tegelikult elav surnu - minu elu oli nurjumisele määratud juba mu sünniga.
Ma ei tea, kuidas seda asja nimetatakse – elutahe, saatus või mingi muu – ei lasknud mul teispoolsusesse kanduda.
Kuid ma võitlesin oma võitlused lõpuni ja kui lahingud läbi, polnud mind ootamas kedagi. 
Oli ainult tühjus.
Muidugi olin ma selles pettunud.
Võib-olla olen mina veidi teistsuguse natuuriga, kui teised?
Kurat seda nii täpselt teab.

 Sattusin saatuse tahtel ühte hotelli kohvikusse.
Sisse astudes hakkas kõlama selline igatsev lauluviis, mis kõneles kelleski punapea Meerist.
Istusin ühe laua taha ja lasin pilgul ringi käia.
Ettekandja kiirustas minu juurde, et võtta mult tellimus.
Kuum kange tee auras viis minutit hiljem mu ees.
Nautisin esimeset lonksu kinnisilmi.
Otsustasin, et silmade avades lähen esimese naise juurde, kes mu vaatevälja satub.
Just sel hetkel heljus mu ninasõõrmetesse jasmiini kevadiselt uimastav lõhn.
Ettevaatlikult avasin oma silmad - see aga, mida ma esmalt nägin, lõi mu täitsa pahviks - sellist iludust näeb ehk korra elus.
Jõllitasin teda ennastunustavalt tükimat aega, kuid ta ei pannud mind tähele.
Justnagu oleksin talle tühi koht.
Kui reaalsus mind tegelikkusesse tõi, tundsin häbiväärset piinlikkust oma kohtlasevõitu käitumisest.
Tahtsin vabandada, aga nähes tema jäist pilku, loobusin sellest.
Rüüpasin oma teed edasi - iga lonksuga kasvas minus iha.
Viskasin üha kuumemaid pilke tema suunas.
Lõpuks ei pidanud neidis vastu.
Minu silmadesse klammerdunult hakkas ta sulama.
Laua all käis isemoodi kehakeel.
Järsku ei pidanud ta vastu, kargas püsti ning hakkas minema ja tema kõnnakus oli kutsuvaid signaale.
Nagu zombi järgnesin talle.

 Oma hotellituppa ma sel ööl ei jõudnud - küll aga mina tema tuppa.
Ta imes mu huulte külge ning surus end mu vastu. Mis mul üle jäi – suudlesin vastu.
Ühel hetkel tajusin, et tema riided on niisked. Nüüd lendasid meie seljast riided kus kurat.
Kandsin temakese voodisse ja tundsin, kuis ta lausa sulas mu käte vahel.
See, mis edasi toimus, oli nii intiimne, et las ta jääbki kirjeldamata.
Veetsime teineteise kaisus mitu head tundi.
Kuni väsimus tegi oma töö.
Uinusin raskelt.
Hommikul silmi avades sattusin segadusse - olin üksi võõras toas.
Öisest seiklusest andis aga märku jaapani lipp... 

___________________

Kirja pandud tosinajagu aastat tagasi...
Kuna üle-eelmine postitus koos kommentaaridega jäi hinge närima ning painama, siis võtsin vabaduse tõsta see lugu vanast blogist veidi toimetatud kujul siia.

küsimus

 Sõjajumal 

ööpäev läbi 

rahuinglit piitsutab -

too vaid piiksatab 

mõnust vist, vastu ei karju... 

Kas on see
mingisugune
sadomaso värk?

Naughty November: 69 halli varjundit

Kui ma vaid teadnuks omal ajal, 

et mu hilisem elu kraavi veereb, 

siis kuuekümneüheksandamal  

aastal kõrvad pea alla keerand. 

Nüüd tagasi kaedes ongi elu hall 

oma mustvalgete varjunditega – 

püüdmatuna tunduv kivine rahvastepall 

lömastab teelt kõik valimatult.  

Seepärast meelde tulid ammused  

papüürusele krihveldatud luuleread: 

 sa nägid

 sina nägid mu raevu 

 kuulsid hullunud naeru 

 mis mu kõrist välja paiskus 

 ja metsalt vastu kajas 

 ei tahtnud jätta rinnus valu 

 kuidagi kergelt maapind ära kadus 

 vaikselt langesin ma porri 

 sosinal vabandades: „I’m Sorry...” 

 hetkeks tummaks mind lõi valu 

 siis summuted karje minust väljus 

 sina kuulsid vaid korisemist 

 kui viimne agoonia mu elu kaasa viis 

 mu tardunud silmapeeglitest paistis 

 kuukuma 

sina 

ja suitsev püstol...

Eile...

 Jah, eile lõuna paiku pani Raisakull kärule kraana tagasi, mis sai paar nädalat tagasi vennapojaga maha võetud - see oli tollele esmakordne lammutustöö antud seadme man (Raisakull lihtsalt andis näpunaiteid, mismoodi ja noorhärra oma toore jõuga kasvatas endale veidi muskulatuuri juurde).  
Kui nüüd vennapoeg külla tuleb ja näeb, et tema töö oli asjatu, pareerib Raisakull võimalikku tekkivat meelepaha väitega - kas tead, kahe nägemiseokulaari vahel jäi tähele panemata sügistormid, võta või pane pahaks, noid hurrikaane ei jõua enam meeles, veel vähem silmas pidada. Aga vähemalt said pihta, kuidas ja mismoodi asjad käivad - kui vaja, saad iseseisvalt selle pusle kokku ja lahti pakkida. Muidugi juhul, kui mind ei ole... 
Kogu õhtupoolik kulus märgade ja raskete haavanottide vintsimisele ning kottu toimetamisele. 

Puusakont, sindrinahk, ei lase kiiremaid liigutusi teha - ikka pead mättalisel raiesmikul vaatama, kuhu sa liigud valu trotsides väikeste liipavate sammudega. Päeva lõpuks oli Raisakull vintsi juhtides läbi puldi nii läbi, et peale puusakondi ja krampi kiskuvate säärelihaste hakkas valutama ka kahe abaluu-vaheline lihaskond. Kurat võtaks, sinna viimasesse kohta diklaki toimetamine eeldab juba fakiiri painduvust. Lõppeks kuidagiviisi valuvaigistav mögin sinna kantud sai, kuid sellest hoolimata ei lasknud valu öösel sõba silmile. 

Mis edasi sai?

 Raisakull mõtles küll, ehk pääseb üleüldse edasisest saevingutamisest, aga loodusel olid teised plaanid. 
Ei saanud hinge tõmmata, kui uus torm teisest suunast möllama hakkas.
Reedel oli vaikne aeg, kus Raisakull saega neid langenud puid oma krundi metsakäiguteedelt tükeldas ning teeservale sikutas. Seejärel võttis ta eelmises peatükis mainitud haava käsile. Kui seegi sai ära laasitud ja tükeldatud, otsustas Raisakull vaadata, mis teisel pool jõge toimunud on.
No tere tali! [loe: vänge sõim]
Selgus, et seal olid kesknädala tormituuled korraliku haava juurtega üles kiskunud ja seda piiri peal. Raisakullil oli seda vaadates vats korisema hakanud, et otsustas kõigepealt kõhtu täita ning pärast tagasi tulla. Ning laasitud ja järgatud langenu sai, kuigi notid on seniajani võõra maa peal, sest nüüd on uus torm, mis ei lase tööd teha.
Ega siis midagi, ilusat ilma tuleb oodata. Siis saab kärule kraana tagasi panna ja need notid vintsi abil üle kiviaia oma maale vintsitud. 

Marukahju menetlus

 Raisakull käis esmaspäeva hommikul mönkriga nädalavahetuse  tormi marukahjusid hindamas. 
Esiti küll koduümbruses - kasvuhoonel oli tugev tuul ühe klaasi kallal vandaalitsenud ning pärnal oksa pooleks murdnud - ja kaugemal oma valduses - metsas aga oli üks haab tüve pealt ära murdnud ja vaher ladva ära kaotanud ning see viimane oli risti üle sihi pooleldi naabrimehe maa peal. Egas miskit, saed tuleb välja tuua, mõtles Raisakull ja kihutas kodu poole. Saekaitsega pükse jalga tõmmates rehkendas Raisakull, et kulub kaks päeva, et siht puhtaks ja naabrimehe kinnistult oksarisu ära saaks veetud. 
Kui Raisakull ladva laasimisega ühele poole sai ja ümber keeras, nägi ta naabrimeest eemal seismas. 
Jõudu vaja! pomises Raisakull, kui ta nägi naabrit midagi ütlemas ja eemaldas kõrvadelt kiivri kõrvaklapid ning jätkas: Ma katsun homseks ladva jäänustega ühele  poole saada...
Ega Raisakullil naabritega vedanud ole. Üks on vaikse häälega ja temaga eriti muret pole - lihtsalt pole, mida rääkida. Aga teisega on kuradima raske - kui leiabki ühise pidepunkti, ei lõpe jutt niipea. 
Raisakull tõmbas sae uuesti käima ning asus latva tükeldama. Seejärel vedas notid haaratsit kasutades oma kinnistupoolele. Seisvat vahtratüükat seirates otsustas Raisakull sellegi maha võtta - üks oks rippus otseses mõttes otsapidi sihi kohal - langetussälk ette ning saega vastassuunas lahti lõigates kukkus tüügas oma raskuse jõul täpselt sinna, kust ennist sai ladvanotid ära veetud - pooleldi naabri kinnistule. Raisakull tundis, et ta on lõpp väsinud, kuid tükeldas väsimusest hoolimata sihi pealt tüve nottideks ning vedas viimseid jõuriismeid appi võttes oma maa peale. Oksarisu koristamine jäi järgmiseks päevaks. Töö, mis ka eile enne lõunat kaelast ära sai.
Haavaga jõuab veel maadelda - enne tuleb lihasvalu kontrolli alla saada ehk teisisõnu taastuda. 

Rahulolemiseks peab põhjust olema

 Raisakull käis, õigemini lonkas, neil päevil küll ühes ja küll teises kohas.
Näiteks pidi ta igemetohtrile saama, aga kuna alevis pani hambaarst pensionile mineku puhul praksise kinni, siis tuli uus kikutohter leida. Maakonnalinna oma jääb küll maratoni kaugusele, kuna Raisakull pole maratonijooksja, siis võttis ta teekonna ette hoopis Tapa suunal. Läks kohe nii heasti, et ta sai koheselt löögile - kedagi ooteruumis polnud ja tohtrikabinetis oli vaikus, sest keegi ei oianud piinariista haardes - Raisakull rääkis oma tulekupõhjuse ära ning sööbikutohter palus tal istet võtta. Tõsi, Raisakull ajas sõrad vastu, mainides tagasihoidlikul kombel, et ta tuli ainult aega kinni panema. Aga näedsa, nagu kärbes püüti hoopis võrku ja too aga tähendas ühte, et Raisakulli hambad said uuesti kirja pandud, jah, ka need, mida enam pole... Lahkelt soovitati veel röntgenist läbi käia. 
Täna tuli mõte ja tahe too soovitus ära realiseerida. 
Nüüd on Raisakullil hambad X-kiirtega üle käidud.
Raisakull ootab nüüd õhtupimedust, et näha, kas radioaktiivsete X-kiirtega kaitstud hambad säravad silmipimestavalt neoonroheliselt... 

P.S. Kunagi sai tehtud ühe klõpsu hammastest.

Teenelise seenelise heietused

 Kõikjal pasundatakse, seda juba augustikuust saadik, et on nii hea aasta ja seeni on sittakanti.
Raisakull käis hoovis ringi ja tõdes, et see nõnda ka on - sitaseeni on kõriauguni. 
Siis kustikuu lõpus millalgi käis ta heinamaal uurimas ja enäe - oligi puravikke haabade vahel oma kaabusid kergitamas ja kisamas, et vali mind! Raisakull oli kibekiirelt kottu kimanud ja kümmekonna minuti pärast ämbri ja noaga raskelt relvastatult naasnud ning mugandus eelajalooliseks korilaseks. Tunni ajaga oli SEENEL KÄIMISE ÄMBER (jah, nõnda on kollasel ämbril suurelt kirjas) triiki täis. Paar nädalat tagasi  oli Raisakullil kuuseriisikate korjamise tuhin peal, et kolme päevaga sai taimset lihaollust sousti jaoks kaks ja pool ämbritäit. Mõtles Raisakull küll, et ega ta rohkem noid seeni ei saa korjata, sest öökülmad tulid peale.
Täna ta siiski otsustas vastava ämbri ja seenenoaga varustatult minna uurima, sest kaotada polnud midagi - ainult võita, kuis peale vihma vanarahva ütelus seente kohta paika peab. Mnjah, kahe tunniga oli ämber täis, et võttis tuikuma. 

Ülessongitud aiamaa

 Eile lükkasin kõik vedelat fossiilset kütust tarbivad masinad päikese kätte tuulduma. 
Sest oli vaja Tuhnik kätte saada, aga see raip, oli end nihverdanud kõige tagumisse nurka. 
Tuhnikul tuli muidugi kõigepealt punased "botikud" ehk metallrattad, mis kevadel alla jäid vaoajamiselt, ära vahetada kraabitsate vastu, et ta saaks maad tuhnima hakata. Siis tuli veel heita pilku Tuhniku makku, kas kütust jagub kogu maa ülessonkimiseks - selgus, et ei jagu. Kanistrist valasin viimase tilga manuliseks. Egas miskit, pool maad saab ikka vast uus-vana bensiiniga üle käidud.
Alles siis, kui Tuhnik podinal hakkas märku andma, et joogipoolist tahaks juurde saada, tuli paus teha. Lugesin küll Tuhnikule epistlilaadse sõnumi - septembris ei joo! - aga sain isegi aru, et aurude all olles ei saa midagi tehtud. Seega sidusin kanistri pakikale ning kimasin bensukasse. Tagasi tulles valasin Tuhnikule ikka korraliku suutäie kallist jooki ning tahtsin tööga edasi liikuda, kui mu taskus Nokia siplema ja lõugama kippus. 
Küsiti, kas Tapale ei taha tulla? 
Giljotiini alla või? - irvitasin vastu ning mõttes käisin kiirelt üle, mida kuradit linnast vaja oleks... 
Ei, tuled appi taarakotte mulle ette andma. 
Olgu, ma tulen! - vastasin. 
Tund-paar hiljem tagasi kottu jõudes ütlesin Tuhnikule, et aitab laisklemisest, nüüd tuleb korralikult tööle hakata. Et porkna-peedi ja muud maapealsed jäsemed kippusid freesipiide ümber haakima ja ummistasid korralikult tööviljakust alla tirides, siis tuli rehaga kõik kokku kraabitseda ning kärru tõsta. 
Edasi läks ikka hilishämarduseni, aga maa sai üles songitud.
Ainult paar tuhlit sain preemiaks, mis tähendab ühte lõunasööki. 
Asi seegi...

Nojah, proua peaminister

Peab kiitma meie proua peaministrit - ikka ei saa ta aru, et tema aeg on lõppenud.
Jagades igasuguseid selgitusi, paneb ta siiski viimasel ajal mõnikord segast.* 
Ma pole pädev eeltoodu hindamaks, kuid viimane tema väide tundub eriti pöörane, pannes mind kui kodanikku küsima: Kas pangad võltsivad dokumente? 

Proua peaminister, teie sõnade järgi see nõnda tundub. 

Tubli tüdruk, lase aga edasi! 

Mis järgmiseks?  

*- Minu arusaam ühtib ERR-i toimetaja omaga. 

P.S. Teadmiseks kõigile, et rohkem ma ülimalt ülbikust proua peaministrist enam ei mölise, sest ma suudan teda oma meeltest ära nullistada ehk teisisõnu - teda pole olemas ei mu mõtetes ja on tühi koht nagu üks eelmine, ärakärvanud isik, kelle nime ma pole aastaid enam suu sisse võtnud - kui sellest persoonist seltskonnas juttu tehti ja minult arvamust taheti saada, manasin mitteteadva lõusta omale ette ja vastasin juhmilt: Kes see veel on? Ei tea ega tunne ka sellenimelist! 

Solgutamised alaku

 Raisakulli vaimollus sai sel suvel valmis igasugusteks solgutusteks. 
Ta lonkas ühel päeval alevisse ning kaes, et noor arstihakatis oli andmas pereõele puhkust, siis oli Raisakull kohe pühvlil sarvist haaranud ja vedis oma raskevõitu kere tohtri kabinetti. Kurtis oma mure ärr ja eskulaap oli kohe hakkamas - küsis mõningaid andmeid ning suunas Raisakulli  peale verevõtmist Paidesse, kus tuli keha läbistavate kiirte test teha. Nädalapäevad hiljem sai Raisakull uuesti vastuvõtul olles teada, et tal tuleb ilmselt opile minna, juhul, kui Raisakull ei soovi magu ega maksa rikkuda valuvaigistitega.
Noor tohtriproua andis valida kas Reval või Tarbatu, Raisakull mõtles kiirelt järgi ning panustas Tarbatu peale, seda mitmel põhjusil, eelkõige aga sel põhjusel, et Tarbatus oskab Raisakull orienteeruda paremini kui Revalis - Maarjamõisa haigla elik kliinikumi asukoht on ikka seal, kus õndsal Pööbelmanni-ajastul, aga Revalis tuleb ilmselgelt nutt peale - nood haiglad on mitmes kohas laiali, et igal kliinikumil oma nimi ntx idatallinna haigla, läänetallinna haigla, merimetsa haigla, bläbläblä jne. 
Üks mõte jäi küll Raisakulli peakolus keerlema. Nimelt on kõik sugulased pealinna kolinud ning tuttavad ja mõned sõbradki seal, et mis wärk? Noh, ühtpidi ongi hea, kuna peale oppi tuleb keskenduda mitte külaliste vastuvõtule, vaid oma liikuvuse arendamisele ja selle tahab Raisakull kippelt ära sooritada. 
Ärgem siiski sündmustest ette tui/s/akem - esialgu tuleb TÜ kliinikumi ambulatoorne vastuvõtt üle elada. 
Ikka samm korraga...  

Eeeehhh...

 Raisakull sai puuladumise ja esmase muruniitmisega ühele poole ehk sai need tööd kaelast ära ning jõudis eile ka Jäneda kevadlaata väisata. Röökimata tollest, et õhtul, kui saun leiliviskamiseks valmis oli, saabusid ootamatult kauged külalised, kes keeldusid üldse pesusse minemast, mistõttu Raisakull vastu ööd peale külaliste lahkumist sai ihu harima hakata. Sestap pole ime ka, kui Raisakull täna tülpinult üdikondini väsinud lõustaga hoovi peal liikus, et isegi Põhja-Atlandi kaitseallianssi kopterid ei julgenud enam ühtegi piuksu teha. Millegipärast oli täna kõikjal nii vaikne, aga peaaegu, sest maanteelt kostus tasane laadaliste kojusõidumüra. 
Ega muud midagi ole lisada, kui seda, et Raisakull lõpetab lugejate aja raiskamise ning lõpetab mölaajamise. 

Taskutellistest

Raisakulli väga kuulus väike taskutellis Nokia5230 hakkas nagu vanaks jääma, seda akumahtuvuse poole pealt, siis muretses Raisakull eelmise kuu lõpupoole uue kerge taskubriketi Nokia8210 4G.
Millalgi eelmise aasta lõpupoole saatsid vast kõik mobiilside pakkujad oma kundedele SMS-e, mis teavitasid 3G võrkude sulgemisest ning soovitasid uue mölaföni osta.  Soovitavalt 4G toega. 
Raisakull uuris asja ja leidis, et kuna temal sellest suht poogen 4G-st ja ega tal ka 3G-d eriti vaja ei läinud/lähe, siis tema seadistas kogu krempli 2G-le üle, sest see ei pidavat veel kuskile kaduma. Need 3G/4G ja ka 5G on vajalikud interneeduse tarbeks, millest Raisakullil on täitsa kama.
Kolmas nädal hakkab lõppema viimasest akulaadimisest ning tundub, et kuu lõpuni peab uus telefon tavapärase kasutuse käigus aku vastu. 
Androidiga Röövik elik CAT on paralleelselt kasutuses, aga ainult ilmateate jõllitamiseks, kaardilt asukoha määramiseks ja muusika edastamiseks Jeebeli elik JBL sinihambaga kõlari kaudu. 

Pool maid on peagi otsas

 Selle maikuu esimese kahe nädala sisse mahtus mitmeid tegevusi, kuid kõigest järgemööda. 
Esimesel nädalal ühel ilusal päeval ajasin Tuhnikuga vaod sisse.
Tulid, mis nad tulid, kõvera vao sündroom tabab mind alati eelviimase vao juures. 
Seejärel pikka molutamist ei olnud - mugulad maha ja vaod kinni. Ainuke erinevus möödunud aastaga - varem võtsin labida ja küürutasin vao kinniajamisega alaselja tuimaks, siis sel aastal usaldasin ennast rohkem tehnika poole kasutamise peale - "selg jäi korda". 
Paar päeva hiljem võtsin mootorsaed ja saagisin kottutaritud lepad poolemeetristeks pakkudeks ja ladusin nad ritta, et nende lõhkumine sujuvalt sujuks. Kolm arvestuslikku päeva läks selle jaoks. Järgmised kolm päeva kulusid elektrilise õlikirvega lõhkumisele. Proovisin küll esiti fiskarsi kirvestega vehkida, kuid vahe on fenomenaalne - esiteks halumasinaga lõhkudes ei väsi selg nii hullult ära ja teiseks, kirvega paku poolekslöömisel lõhkumispaku peal kargavad mõlemad lõhutavad pooled teine teisele poole ning see kummardamisele ja ühe poole paku peale tõstmise aeg kuluks ära teisiti kasutada. Sestap pole mingi ime, et kirved kuuri alla jäid, lisaks veel koibade terveks jäämisele. 
Möödunud nädala lõpus või selle alguses kõneldi riigimeediumis logelemise kasulikkusest, millest jäin tänu küttepuude lõhkumisele ilma. 
Nüüd on puukuhjad ootel väikest vihmasabinat, mis avaks halupoorid ja seetõttu kuivavad kiiremini.
Too viimane lause on sisuliselt teooria.
Tegelikult võtan mitmendat päeva hoogu (loe: logelen), et saaks halud riita laotud, arvestuslikult nädala ajaga.
Siis võiks muru niitma hakata. 

Obstsenitiivne obstruktsiooni obstsestvo*

Elame ikka huvitavas aegruumis, kus kõrgemal tasemel lastakse vohada igasugustel lollustel. 

Ausalt kohe - keskkonnaminister ei saa oma tööga hakkama - loodi kohe  kliimaministri (?) ametikoht. Saaks veel aru, et kiimaminister pannakse ametisse, kellel lasuks kohustus inimesi kiimaseks ajada ja seetõttu kasvaks rahvastik...

Ajakirjanike mäluollus on ka nüüd kanaaju suurune - ei suudeta enam maakeelseid termineid rahva ette tuua ning seetõttu kasutatakse võõrkeelseid sõnu, et tekib küsimus - milleks üldse eesti keel vajalik on? Või on nad nii tähtsust täis, et taovad varsti oma kummis rinnad sisse? Ise ka kuulavad või loevad, kui nõmedalt ikka see võõrkeelne sõna "obstruktsioon" kõlab? Tegevus ise on eestikeelses leksikas kirjeldatud kui vastasseis. Kui see viimane ei sobi, siis "juntimine" on paras meenutamaks omaaegset poliitikut, kes samalaadset tegevust harrastas. 

_____________

*Umbkaudne tõlge eesti keelde oleks vast selline: rõve vastaseisu/juntimise ühiskond

Seda, et kondipehmendaja jäi võtmata...

Üleeile sai Raisakull kuivade puude lauta toimetamisega ühele poole, siis eile koristas ta nüüd juba endistest virnaalustest kasetohtu ja muud puukoorelaadset pahna kokku ning paar mönkrikärutäit koormat vedas metsa alla. Raisakull veel mõtles eile, et võtab järgmisel päeval sae välja ja tõmbab mõned ruumid lepad keti alt läbi, aga täna hommikul vajus talle ilmselt pingelanguse tõttu siuke laisklooma tunne peale, et kõik on uimane ja kolbasisene tarrendise tajuedastamise tõttu liigub ka aeg mikroskoobis, mitte luubis. 

...meenutus 11 aastatagustest puuvirnadest... 

Eelmisel nädalal, kui puuveost siiber sai, tõi Raisakull vahelduseks Tuhniku-nimelise agregaadi välja ja käis sellega tuhlimaa üle. 

Tõotuseta

 Raisakullile meenus tänase päeva puhul, et too oli pioneeritõotuste andmise päev - V.I.Lenini sünniaastapäev - mil toimusid üle suure Nõukogude Liidu koolides pidulikud aktused, mille käigus omakorda peale tõotuste ettelugemist seoti noortele pioneerihakatistele punane kolmnurkne kaelarätt kaela ning peale seda tuli saluteerida ja röögatada "ALATI VALMIS!" 

Raisakull oli ka valmis pioneeriks hakkama, kuid saatus viskas 45 aastat tagasi talle vimka.
Nimelt korjati Raisakull paar-kolm päeva enne seda ülitähtsat sündmust Pööbelmanni instituudist teiste seast ära. Raisakullil tuli pioneeriks hakkamise asemel end ette valmistada riiklikuks iga-aastaseks sanatooriumikülastamiseks, mis koosnes kahest käigust Rakvere san.epid.jaama - esimene kord proovide andmiseks ja teine paar-kolm päeva hiljem vastuste kättesaamiseks. Peale lastearsti külastamist võis Haapsallu sõit alata. 

Sügisel oli Raisakullil siiski kolmnurkne verine pearätt kaelas ning algul saluteeris ta innukalt, mis hiljem muutus lohakaks käehoidmiseks teise käe abil. Aleksandrovi teose ettemängimisel ei tahtnud Raisakull eriti toolilt tõusta ning paljude õpetajate kurjad pilgud olid ka põhjuseks, miks käitumisehinne alla läks.  
Seega kokkuvõtvalt Raisakull ei saanud kuidagi parteiliini toetada ega suurt Nõukogude kodumaad kaitsta. 

Kolm aastat hiljem sättis saatus Haapsalu sanatooriumis uue liini paika - üks kutt väitis, et tema vanaisa oli Wabariigi minister ja sellest tulenevalt sai Raisakull aimu sinimustvalgest ja muust sellisest, mis päädis aastaid hiljem kuskilt hangitud Wabariigi-aegsete ajalehtede lugemisega, misjärel Raisakull asus omaenda rahvusliku eneseteadvuse harimisele. 

Aga olgu, Raisakull läheb nüüd taas puid kuuri alla vedama - nädalajagu päevi on selle töö all kinni, ehk jõuab enne vihma lahtised hunnikud ikka sisse taritud...

Leparalli

 Raisakull tahtis pealkirjaks panna hoopis "Lepase ree ralli", aga kuna lumi on ära hiivatud, mis sa ikka siin reetad. Täna saab ta mögiseda, et see sai otsa. Nüüd on aega edasi logeleda, võiks arvata, aga tutkit prat - kevad pressib peale, et peab hakkama tuhlimaad sonkima. Kui nüüd teemat edasi aretada, siis tuleb nimekiri üsna pikk - peldiku lampkast tühjendada, puude tükeldamine ja lõhkumine, vanad kuivad puud katuse alla vedada... Tööd jagub küllaga, vähemalt aknapesu sai eilse seisuga kaelast ära. 

Loodusvaatlusest niipalju, et jänesed pühade aegu kalpsasid siin ringi, aga üllatusmune ei ole veel toonud või pole Raisakull neid leidnud. Rebane luusib aupaklikumas kauguses - kui Raisakull poest igasugust tavaari käis muretsemas, siis reinuvader istus põllu peal nii rahulikult ja kuulas, endal kõrvad kikkis, mida see Raisakull küll ümiseb - purple rain segamini november rainiga... 

Delikaatne tegevus

Raisakulli konto peatati mõneks ajaks kuni ta on delikaatse tegevusega ühele poole saanud. 
Kuugel nii nõuab, blokeerides sissesaamise oma teenustesse ja samas tahab telefoninumbrit, kuhu ta mingisuguse teavituse saata soovib. 
Raisakull ei saa seda anda, kuna see kõik on ajutise iseloomuga elik kõneaja ettemaksuga. Et kui Raisakulliga juhtub midagi, näiteks saab infarkti või insuldi*, hõivatakse Raisakulli "intellektuaalne loovomand" järgmise sama numbri omaniku poolt ning too võtab kätte ja hakkab võib-olla siin blogis räiget pornomöla või kiusujuttu ajama. 

Tulles tagasi pealkirja manu, Raisakull on aegade hämarusest aru saanud, et "delikaatne tegevus" tähendab üksi olemist oma ihuhädade maandamisel ehk teisisõnu peldikus sittumine.

Kuugel, kae seda pilvelõhkujat - see on delikaatse toimingu koht...

Kuugel on nähtavasti lolliks kätte läinud, et nõuab delikaatse tegevuse jäädvustamist. Võib-olla tahab junne nuusutada?

--------
* Tervisehädade puhuks on Raisakull nõudnud teenusepakkujatelt paberkandjatel arveid - ainult need kindlustavad, et need arved saaksid ka tasutud. Kui mitte Raisakulli poolt, siis noorte sugulaste tengelpunga kaudu kindlasti. Nemad ei pea teadma meiliaadresside paroole...

Küttepuuveoralli

Mõned päevad tagasi alustas Raisakull küttepuuveoga. Tegelikult sai ühel hetkel looderdamisest siiber ehk teisisõnu ei viitsinud oodata, kui metsaalune ära kuivab ning alustas puurallit nädal tagasi, mil ta mönkriga esimesed puukoormad kottu taris, kuid need olid suht kerged koormad. Pühapäeval pani Raisakull kraana kärule külge, eile laadis terve päeva ühe vana aku täis, et täna oleks seda särtsu, mis aitaks jämedaid notte kärusse kärule ning kodus maha tõsta. 

Kuskil kolmandiku jagu küttepuid, mis talvel sai saetud, on tänaseks hoovi veetud. 

Astronoomilise kevade hakul käis Raisakull kiiniga metsaalust puhastamas, sattus ta ühele jäljereale. Kuna tikutoosi, mis on tavaliselt mõõtkava aluseks, polnud kuskilt võtta, siis tuli hoopis uus etalon käiku lasta.   

Raisakull teab, kellele need kuuluvad...
Aga kas teie teate?

Hallutsioneeritud ajukeemiku mõningased tähelepanekud

 Raisakull on ennegi võtnud sõna tänapäevase sõnulseletamatult vohava idiootsuse teemal.
Mitte et Raisakull ise nii väga tark oleks - ta on oma lonkava loogikaga mitut puhku pangesalatisse astunud, lisades tollesse omapoolse vürtsika meki man.
Ega ta ikka õppust ei taha ega soovigi võtta, sest mõelge ise ka - kui kõik oleks perfektselt paigas, siis hakkab kõigepealt kolbas vohama stagnatsiooniseen ja hiljem võib-olla ajusurmgi pole kaugel oma vikatit luiskamas. Või õigemini motoriseeritud mootorvikatitera teravaks käiamas. Sest inimloomahordide niitmiseks enam luisukive ei jõua puhtfüüsiliselt muretseda ning seetõttu jääb suursugusel skeletil ka vikatiteritamise aega napiks, et oma liigeste hea korrasolu nimel ei peaks glükosamiinitablettide manustamise asemel nende vahele tavotti või libestit pritsima... 

Eile jäi Raisakullile siseriikliku taseme uudisetarbimiseportaalis huvitaval kombel silma üks Karilaiu tõsise meelega öeldud lausung, et tema on Ratase mees. Loetav artikkel ei andnud aimu, millal Jüri soovahetusoperatsioonil käis ja/või abiellus Jaanusega, et viimatinimetatu tõsise veendumusega kõnesolevat lauset tarvitas. Või otsustasid nad astuda geisuhtesse?

Nüüdseks juba nädalapäevad vana uudisnupp, mis andis teada, et kremliitide ninamees on tagaotsitav - igatahes on tolle vahistamismäärus rahvusvahelisel tasemel kõikidele asjaomastele teada antud.
Ega see üksi anna midagi, on Raisakull veendunud. Aga et asja liikuma saaks - tuleb rõhuda inimloomuse kõige tumedale küljele, milleks on teatavasti ahnus - tuleks lisada sellele määrusele üks pisikene, kuid väga oluline detail ehk tasu.  

Kevade ootel

Mitte, et Raisakull talvest tüdinud oleks. 
Aga kuna homme algab astronoomiline kevad, siis mõned päevad tagasi sai, Pennukaer käes, siin ringi jõlgutud ning paar hetke purki pistetud. 

Märtsikellukesed parema ilma ootel.

 

Lumikellukesed helisevad...

Tänase päeva tõdemus

Kuna Raisakullil pole naist, ei saa ta tänase päeva puhul kõike head ja paremat soovida. 
Lisaks ei valda ta ühtegi võõrkeelt, et rahvusvaheliselt õnnitleda.
Ega ta sellepärast vastassugupoolt ära unusta...

Kähinad

 Raisakull hõikas oma hääle nii ära, et seda pole enam ollagi. Nüüd peavad teised aru saama, mida see Raisakull nüüd vehkleb. Nagu Bruce Lee kung fu trennis, et anna aga "Narva plokid" ette ja küll nad pooleks lähevad. Taiplikumad järeldavad siit, et Raisakull käis, õigemini lonkas, üle pika aja taas valimisjaoskonnas oma kodanikukohust täitmas. 

Peaministrist üksainumas tähelepanek, õieti on see müstika: kui nädal tagasi oli ta nii krapsakas ja nooruslik, siis nüüd esinedes reklaamis on ta oluliselt vanem ning väsinud.
Raisakull jäi mõttesse, et ega ta midagi olulist ei olnud maha maganud. Näiteks ajamasinas ühe ööga neli aastat?  

Kuu aega tagasi tulid mitmed sugulased üle vabariigi kokku, et tähistada Raisakulli järjekordse aastaraskuse turjale vajutamist. Õudne... 

Raisakull on nädal aega iga päev kaks tundi mootorsaega metsas puid langetanud, sumbates sügavas lumes, mille all mõnes kohas vesi lirtsus. Hingetuks ja higiseks võttis.  

Raisakulli hetkeline paus puhkuses

 Raisakull võtab nüüd vabaduse paar sõna siin vohavale vaikusele sekka sosistada. 

Kolades mõningates veebipäevikutes nii blogspoti- kui ka wordpressi-keskkonnas, on Raisakull täheldanud, et ajaveebnikel on uus spordiala - "Minge valima, kuid ärge jumala pärast EKREt valige!" *

Raisakullile meenus seepeale, et mingisugune kompass (see kõlab nagu kommunistlik isikutunnistus või parteipilet) on kuskil üleval. Et huvi pärast vaataks, mida see nüüd talle kõrva röögib. 
Tulemuseks pakkus ja paigutas too Raisakulli poliitskaalas 77%  Isamaa ja 75% EKRE maile, seejärel tulid mitmed pudinaludrid ning 50% näol tulid käsikäes aga Reformierakond ning Sotsiaaldemokraadid ning alla selle pooliku elik 49% asetas seesama ge-pe-ess roheliste poolele.
Ega siin midagi uut oldki Raisakulli jaoks, kui see, et Kadastiku (loe: Ansipi) aegu paigutati liberaaldemokraadid parempoolsete hulka, siis nüüdseks on nood nihkunud ultravasakpoolseteks. Valimisgraafikul olid aga sotsid poliitteatris tsentrisse naelutatud. 
Vahepealsetel aastatel taheti ühel korral Raisakulli meelsust kompassi näol ümber suunata, näidates, et parim valik olla Reformierakond... 
Hehh, see oli ammu teada, et Raisakulli süda ja mõistus Isamaa(liidu/IRL elik "kampsunite") poolt on, seda juba 80-date lõpust alates, mõningase mööndusega kuulus varasem poolehoid ERSP-le. 

Teiseks tuli meelde, et kunagi Raisakullilt teada saades, kelle poolt ta hääle andis, taheti mitmel  puhul üle tahi anda ehk siis kõrvakiile jagada. Raisakull oli pareerinud need väitega - kui käsu peale peab hakkama valima, siis pole need üldse vabad valimised või mis? Igal inimesel on pea otsas - las see otsustab...

Kolmandaks niipalju, et need igapäevased valimisreitingute edastamised ringhäälingutes on puhas pullisitt - sellega mõjutatakse valimistulemusi ette ja taha ära...

________________________
* Raisakullil tekkis sel hetkel küsimus: Mis püha loom see EKRE on, et teda valida ei tohi?

Meeleolupildike

 

Kümnendal jõulukuu päeval sai toorik üles võetud ja seda millalgi näärikuul muditud... 

Puhkus

 Alates homsest on mu mölaajamisel paus.
Esitasin täna avalduse ja see ka koheselt rahuldati. 

Iseasi, kui pikaks/kauaks see vaikus minu poolt kujuneb...

Seniks aga - kõike head ja olge tublid!

Tänane mõttemülk

Kui Türgi president Erdogan taipab, et neutraalsetel põhjamaadel pole kohustust anda välja niinimetet „terroriste”, siis liitlasteks saamisel muutub see kardinaalselt – sestap peaks olema eelkõige Türgi huvides Rootsi ja Soome kaasata Põhja-Atlandi kaitseallianssi.

Idamaa kalendri perra...

 ...algas eile kella 22.53 paiku uus aasta. 

Allolev on Raisakulli "veretu" jahisaagi valik...

Hüva jänese aastat!

Tiigriaasta lõpetus

 Siit tuleb tiigriaasta viimane mölin. 

Selleaastane tiiger tegi ära selle tembu, mida eelmine, tosin aastat tagasi valitsenud suur kaslane ei suutnud. 

Ta möirgas... 

.

...ja rebis taevasse küünisejäljed... 

...ning katkestas sellega järsult mõned suhted. 

Kahju küll, kuid nüüd tuleb astroloogia tõlgendamiskunsti uskuma hakata. 

Kuidas see Karlsson katuselt ütleski: Rahu, ainult rahu!

 Kunagi, pisut üle tosina aasta tagasi, ringles blogistanis üks meem, millele paluti Raisakullilt vastuseid. Raisakull, tõsi, toona vastas ta vana kasutajanime alt, täitis selle küsimutiku enda vaatevinklist lähtuvalt.  
See tuli Raisakullile meelde alles peale eelmise postituse valulikke kommentaare, millest mõned on Raisakullile mitteteadaolevalt ära kustutet - ju siis oli väegade terav nõelaots lugupeetud püsilugejat torganud. Nüüd ehk ilmselt endist püsilugejat. (Ehkki see nõel polnud üldse temale suunatudki.)
Tulles tagasi tolleaegse meemi manu, juhib Raisakull tähelepanu viiendale küsimuse vastusele, andes samas endale aru, et boikott lugejate seas võib laieneda. Sellest hoolimata jätab Raisakull endale õiguse poliitikuid jälgida ja nende käitumisi/käimisi kommenteerida endale sobival viisil. 
Lõpetuseks meenus, et mingisugune ütlemine on käibel: Ära hukka sõnumitoojat! 

Ööhh...

Ei tea kuidas teie, kuid Raisakull ei suuda enam peaministrit kuulata.
Raadiumis kõlas ta nii kui mingisugune hauptmannist ülendatud  sturmbannfüürer - raiudes igat sõna.
Ausalt, Raisakull proovis mõned pakud panna raadiumi kõlarite ette, ehk lähevad nood peaministri raiuvate sõnade mõjul iseenesest lõhki. Keeras isegi raadiumi helinupu lõpuni, et kõrvadel hakkas valus, kuid, nojah, seda oligi arvata, et lõhutavad pakud ei läinud mitmeks haluks. Ometigi polnud neil pakkudel oksi ega midagi. 
Ju siis ajas prouakene tühja iba, peaasi, et saaks linnukese kirja ja rahvale meelde tuletatud, et meil on naispeaminister.  Mingu võtku vähemalt ooperiprimadonnalt laulmisekursusi klaasipurustamiseks, siis vähemalt on sõnumiedastamisel mingi reaalne tulemus.
Ahjaa...
Siitkandi inimesed on mitmel puhul täheldanud veel üht meie peaministri veidrust - intervjuu lõppedes on madaam eemaldudes mitu korda üle õla vaadanud, justkui prostituut kutsuks klienti pilguga endale järgnema. 

Leivast ja tsirkusest

Käis Raisakull aastanumbri alul kohalikus hüpersuperminimarketi-laadses asutuses, mis nii edumeelsele kui ka tagurlikule üldsusele tuntud kui "pood", õgimise tarbeks varusid täiendamas. 
Pea igas sellelaadses ostukeskuses on selline nurgake, kus "parim enne"ületanud ollus koos hinnaalandusega teistele vaatamiseks/kaasakrabamiseks - sel korral oli üks suur leivahunnik suures kurbuses kössi vajunud.
Raisakull tõstis ikka mitu leivaplastikmärssi koos materjaliga ostukorvi. 

Ostu ees maksma hakates oli "kaupnaine" ohanud - inimesed ei osta enam leiba! 

Mille peale Raisakull kohe vastas - vast tollepärast ei osteta, et siin pole ju tsirkust...