Laupäev, 29. detsember 2018

Turvalisus on illusioon


Mõni aeg tagasi tahtis "blogspoti" teenuse pakkuja, et ma levitaksin neile oma teist või kolmat meiliaadressi, või teise võimalusena annaksin oma mölafoni numbri, väites sinisilmi välgutades, et väga turvaline pidavat see olema.
No ma ei tea, on nad puhta lolliks läinud...

Mõtlesin selle üle nõndamoodi – kui küberkurjam mu kontole ligipääsu ka saab, peaks tema esimene tegu olema blokeerida igasuguste kirjade-teavituste väljasaatmine. Lisaks saab ta aimu, mis identiteet mul veel võiks olla. Sest sinna on kergem sisse murda, kuna ma ei viitsi oma ajuollust koormata tähtsusetu parooliinfoga, sest see ilutseb niiehknaa kirjakastis, millele küberpätt mõni hetk tagasi käpa peale pani.
Niisiis, ammusest ajast on mul kõik "esmased" paroolid kirja pandud kaustikusse, mõni on lausa ise ajju sisse söövitanud. Need tunduvad seni olema ainukesed variandid, mis on übermegaturvalised.

Miks ma sellest räägin?
Viimatisel ajal saan skaibilt tunda umbeskauges sama, aga samas ka rafineeritumat pressingut, vastasel juhul ähvardatakse mu konto seniks blokeerida seniks, kuni ma need nõutud väljad ära täidan.
Tsiteerin neid: „Aidake meil oma kontot kaitsta.
Paroolid võivad ununeda või need võidakse varastada.
Lisage igaks juhuks nüüd turbeteavet, et pääseksite uuesti oma kontole juurde, kui midagi peaks juhtuma. Me ei kasuta seda teavet teile rämpsposti saatmiseks, vaid teie konto turvalisemaks muutmiseks.”

Ma lihtsalt ei viitsi enam irvitada nende "turvalisuse tõstmise kampaaniate" üle. 
Selle asemel, et nõndanimetet turbeteavet lisada, kaalun hoopis oma skaibikonto mahatapmist. 
Teen "AS Skype" elu vähe lihtsamaks - pole mind, pole ka mölisemist, mida peab talletama...
Internet saab "Pisipehme" peenisevenitajaga oma agooniat pikendada. 

Neljapäev, 27. detsember 2018

Tänane öölugu

Jõulud läbi.
Tänavu möödusid need väga kiirelt.
Ma ei käinud kuskil ja ega mu elamisse ka eriti ei trügitud...
Sain rahulikult nautida vanu lugusid, istudes hommikumantlis kiiktoolis ning rüübates plaskust 80-kraadist rummi. 
Kuni ühel hetkel...
Kümneaastakutagused sinipead kalpsasid välja: 


Reede, 21. detsember 2018

Midagi on viltu


Me pidavat elama pöörasel ajal.
Vähemalt mulle see tundub.
Aga see on ju lausa ime.
Jõuluime, kui nii tohib seda nimetada.
Tänavu taoti sügiseni nagu tõrrepõhjast mantrat – eesti inimene ei ole kunagi nii hästi elanud, kui nüüd!
Vahetult enne jõule millegipärast selgus, et hoopis vaesus on võtnud võimust!


Noh, häid jõule!

Kolmapäev, 19. detsember 2018

Tänane öölugu

Ei, ma pole kunagi osanud kõnelda võõramaa keeli. 
Ega ka mõistnud. 
Ei mõika ka nüüdki, millest lauldakse. 
Küll aga seda muusika helilist poolt.
Egoistlik. 
Eufooriline. 
Eepiline...
Mis mõneti meenutab Queeni.

Reede, 14. detsember 2018

Tänane öölugu

Keegi Iisraeli ülikutest oli Putinile ütelnud, et ameeriklased võidavad niivõiteisiti venelasi, olgu see või maailmalõpu viimane vaatus, kui see peaks kunagi kätte jõudma...
Härra Putin oli küsinud: Mismoodi?
Ja sai vastuseks - Ameeriklased oskavad õnnelikud olla!


Neljapäev, 13. detsember 2018

Tänane öölugu

Muidu olen eluaeg olnud sellel seisukohal olnud, et originaalesitus ehk esmaesitus on kõige õigem.
Mistahes kaverdamised on alati mu silmis haltuuramekilised, võib-olla sellepärast olen otsinud just algupärasemaid ja arhailisemaid esitusi.
Näiteks bluusi puhul eelistan valgetele just musti, kuigi kahvanäod (loe: Led Zeppelin) mu bluusi manu talutasidki.
Viimasel nädalal aga leian millegipärast end kuulamas Valget Buffalot.
Kurat, see tema häälematerjal paneb hingele korraliku põntsu, mistõttu ma usun eelmises sissekandes esitatud väidet, et "Anarhia pojad" on tehtud (karmidele) meestele pisarakiskujaks.

Teisipäev, 11. detsember 2018

Tänane õölugu

Meelde tuli, et millegipärast pole ma saanud kaeda ühte seriaali, mille kohta on käibele lennutatud üks ütelus:
Titanic pani tüdrukud nutma...
SoA pani mehed nutma...

Ma ei tea, kui ma veekalkvel silmadega "Anarhia poegi" kaema hakkan, siis jääb ju suurem jutustus taskurätiku taha pidama.
Hehh...
Praegu pidavat jooksma tsiklimeestest uus sari - "Mayans" ehk Maiad.
Keda see peab nutma panema?


Esmaspäev, 10. detsember 2018

Pühapäev, 9. detsember 2018

Tänane öölugu

... viib ajas tagasi...
...kui hipiliikumine hakkas läänes oma esimesi raugemise märke näitama, mille üks peamisi põhjusi oli vastandumine psühhotroopsetele ainetele.

Sugulastel jäi mingisugune kõlarikomplekt üle.
Esmane ülevaatus sogas mu ajuolluse tõesti lühisesse - kaks kanepipiipu ja üks "booli"nõu.
Hakka sedasi või ise hipiks.
Muie suunurgas kaesin asja üle - nõudis veidi tinutamist, puhastamist ning lappimist.
Ühe "piibu" kaabel oli pooldunud (vea kõrvaldamisel tuli kaablid kokku tinutada), teisel üks klemm kõveras liitmikupesas (kuna teist sama liitmikku pole kuskilt võtta, siis ettevaatlikult tuli klemm sirgestada) - klaaspiibuanumad ei suvatsenud koos seista (elektriku rohekollasekirju teibiga tõmbasin pikuti paar tiiru ümber, kuigi võinuks mingit superatakki kasutada).
Tulnukate emalaevaga tuli veidi ajusid ragistada - kuidas eraldada alumine bassiosa pinksipalli hõljutajast. Ainuke järeldus oli jalgadest kummijublakate kinnihoidjate eemaldamine jalust. Alles siis pääses kruvikeerajaga ligi.
Peale kosmilise prügi eemaldamist kruvisin pooled taas kokku.
Üks asi oli puudu - mõlema isase otsaga ühenduskaabel heliallika ja emalaeva vahel, selle sain Tapalt. Muidu võinuks ise selle ka kokku joota kahest kõrvaklapijuhtmest...



Neljapäev, 6. detsember 2018

Tänane öölugu

Kipun ennast vist kordama, kuid allolev on väärt küll, seda pildilise poole pealt.

Teisipäev, 4. detsember 2018

Tänane öölugu


Üldiselt on vajalikud asjad sellised rahvakogunemised - kokkutulnud saavad seal veidi ülearust auru välja lasta.
Aga provokaatorit polnud küll sinna vaja.
Järelikult  europarlamentäär hindas oma võimed/populaarsustasemed üle...
Võib-olla isegi sooviski märtriks hakata.
Aga...
Need sovhoosnike/kolhoosnike partei elupõlised liikmed linlaste taktikepi all tunduvad mulle kui revolutsioonijärgsed vene maatamehed isehakanud linnasakstest leeninite lummuses.
Kuid üks asi, mis neid liidab, nagu ka vene ja islamikultuuriruumis olijaid, ongi mure suguorientatsiooni teemal.
Elupõlised talumatsid ei saa linnavurlede veidrustest aru - kui veidruste alla liigitada niinimetet seksivähemuste tegemisi.
Kui siia veel lisada mure eesti rahva püsimajäämise pärast sõna otseses mõttes – kolmandik meie rahvakillust on muukeelne.
Ikka veel. 
Märgid näitavad nüüd alles peale kahte inimpõlve, et eestikeelne haridus hakkab muukeelsete seas hinda minema, kuid meie haridussüsteem lükkab maakeelse hariduse ajaloo solgiauku – kõikjal laiutab endise vene keele asemel millegipärast inglise keel.
Eriti hakkab see tunda andma kõrghariduse omandamisel, kuna ülikoolide lektoraadid on vast kartellikokkulepped sõlminud maakeele minemapeletamiseks ja mahapõletamiseks ülikoolides. 
Seletatakse, et konkurents tingib inglise keele kasutuselevõtu.
Euroliidus.
Aga kui brexiti tulemusel pole inglise keelega euroliidus muhvigi teha, kas meie haridussüsteem lülitab päevapealt saksa/prantsuse keelele ümber? 
Meie kohus peaks ikkagi olema maakeele edendamine, mitte iga tuule suuna peale keele vahetamine.
Sellepärast vast ongi osad eestlased pahurad, et nende esivanemate keel kõrvale tõrjutakse.
Ning see on vesi rahvusluse veskile.
Nagu me nägime ja veenduda võisime - ei ole see ilus ühtigi.

Pühapäev, 2. detsember 2018

Nädalalood

Nädal tõi igasugu anarhiat minuni, kõige markantsem neist peaks olema sotside järjekordne vangerdus riigi tippametis.
Ei tasu nüüd oma ilusaid siniseid silmi pilutada, et mida?
Et peale ränderaamistiku vastuvõttu astus tagasi siseminister, peaks olema juba vandenõuteoreetikute asi seletada – miks nõnda juhtus?
Kas Anveldi-vana oli kogu aeg sellesinatise raamistiku vastu, et peale vastuvõtmist astus ta oma ametist tagasi? Aga vana sotsina ei tahtnud erakonda põhja viia, siis tõi oma näitlejameisterlikkusega terviseprobleemid esile...
Teiseks oli sotside ja ekrelaste madin.
Päris hirmus hale oli vaadata, kuidas ekre politrukid rahvast üles kütsid – see tegelikult on ehe näide panna inimese mobiliseerumine ülla eesmärgi nimel tegutsema – ning sotside provotseeriv käitumine, mis viis eskalatsioonini, kus „peksti” peorikkuja pikali.
Ei ole minu asi seletada, et kui kuskile külla lähed, tuleb käituda peoperemehe reeglite järgi, mitte ei hakata lällama ja ennast peale suruma. Ega ma tea, kas Euroopast tahetakse snitti võtta? Või soovitakse tõesti nii hullusti pildile saada, et minnakse vastaspoole peole kärama?
Selles mõttes manan mina sotside provokaatorliku tegevuse maapõhja, sest sealt pole neil enam kauge maa natsionaalsotsialistideks hakata...
Ahjaa, Euroopa vabas ilmas kujunes läbi aastakümnete homotemaatiline leppimine ühiskonna poolt. Meil tahetakse ühe-kahe aastaga läbi käia see tee, mis mujal maailmas sai võimalikuks kahe-kolme inimpõlve jooksul. See ongi see tüliõuna südamik, mille pinnal madin käib.
Pole mina ekrelane ega ka hakka selleks, kuigi omal ajal sai loetud Terve Mõistuse Sündikaati, mida tänased ekre juhid üleval pidasid. Toona ajasid nad kirjaveergudel üpris asjalikku jutujura, kuigi oli ka mõttetut mula, sest neil oli väga väikene marginaalne toetus selja taga. Kui aga kaaperdati maarahva erakond enda teenistusse, nii kohe hakkas ülbe suhtumine pihta.
Hetkel jätan oma mölisemise katki ja annan teile nautimiseks ühe kontserdi: