Kange selg ja pehme silm

Kurat, selg on nii kange, et ei anna kummarduda.

Samas olen uhke selle üle, et ei kummarda ühegi saksa ega matsi ees.

Tuhlimaad labidaga ümber pöörates sain poole peenramaast oma lihaseid kangutada. Siis võtsin ühe traadita kõne ja sain mullafreesi, mis ka siia kenasti kohale toimetati. Freesiga siis tegin teise poole peenramaast ja ei saanud nahkagi palavaks ajada, kui tööpõld otsa lõppes. Muidu võinuks labidaga pööratud maa ka freesiga ära jahvatada, kuid mul tekkis nimelt huvi hobikorras võrrelda, mis erinevused tekivad maa koha pealt – tehnoloogia erinevused tuleb ju oma okulaaridega ära kaeda.

Ma tõesti üritasin alkoholivaba kuud tähistada, kuid nagu alati, ei õnnestunud see teps mitte.
Selles mõttes, et ikka oli mu käpa ulatuses mõni õlu, viin või viski ja rumm kondipehmendajana. siis ülevabariigiline alkovaba kuu kaotas juba eos mõtte, kui talgute korras šeflust harrastada.

Teate, sügis on käes?

Vahepeal kimbutas mind mingisuguse paraplaaniga saabunud mitte-oodatud külaline – gripiollus, mis pani ninasõõrmetest ajujäänuseid välja nuuskama, kaaslaseks mittenakkav tiisikus ehk lihtlabane köha.

Aga midagi head on ka selles. Aeg sai rahulikult maha võetud. 

Lisaks käisin seenel. Kuigi seenesaak oli sel aastal kasinavõitu, siis vähemalt vere sain värskes luhvtis liikuma. 

Lõpuks suundusin kokanduse lainele.

Kui nina kinni, siis ei tunne ka sisseaetava söömaoluse maitsetki, olgu nii kibe või ära kärsatanud kui tahes.

Kõigile on teada, et lihtsuses peitub võlu.

Järgnev retsept on eriti laisale indiviidile,nagu seda on Raisakull, päris paras.

Võta röstsaia viilakas, rösti see kuldpruuniks. 

Sel ajal, kui saiaviilakas päevitab solaariumis, haki paar küüslauguküünt ära ning pane ka juustuviilakas valmis. Kui tahtmist ka õhetavat midagi suu sisse saada, võid ka punapiprakaunast paar tsipakest hakkida.

Röstrist väljakaranud krõbesaiale laota kiirete liigitustega hakitud küüslauk ja peenestatud punapipar, nendele peale vajuta juustuviilakas. Oota veits, kui juust näeb välja nagu kollane lumevaip maad katmas, siis võid õgima hakata.

Naudi mekki...

...nagu puuga pähe saanud...

Sain täna need palgijupid, mis laudadeks-prussideks saagimisele ei läinud, ära lõhutud.

Ja lõpetuseks sain veel laterna kulmu kõrvale.

Niigi õla või kaelanärv tuikas ebameeldivalt mitut päeva järgepanu, ja nüüd tuli üsna ootamatu obadus kahe silma vahele, raisk.

See kaela närvivalu tulenes ilmselt sellest, et ma laupäeva hommikul veeretasin kaherattalise suksu tallist värske luhvti kätte, et naaberkihelkonnas maaubinaid minna korjama. Õigeks ajaks ma ei jõudnud – liiga vara saabusin – tähendab, et pooltunnikese võrra oleks võinud veel hommikul põõnata ja veidi paksu lasta, siis oleksin jõudnud vähemalt viimase kartuli noppimise ajaks talgutele.

Aga näed, sain ka käed mullaseks. Mul omal olid tuhlid juba paar nädalat varem üleval.

Ilmselt sealt talgutelt ma selle närvivalu külge korjasingi. Nüüd määrin seda tuikuvat kohta mingisuguse rohelise läbipaistva möksiga, mis überuhket „Pferdebalsam”i nime kannab.

Tuleb tunnistada, et äge muhk on silmade vahel. Tea nüüd, äkki avab seal see müütiline kolmas silm lõpuks oma okulaari. Võib-olla tuleks kirurgilist sekkumist skalpelli abil veidi manustada.

Püüda püüdmatut

Kuulan allolevat lugu juba ei-tea-mitmendat korda, 

ent mu südames tilguvad pisarad mööda põski alla. 

Enam pole mahti kuivatada - sest naeratus on möödanik,

tema ükskõiksuses elu vastu vaid surm meelalt köidab... 

Ma sulle teen seda puhkust

Kalliks läheb, et jube hakkab juba.

Noh, Anna Haavat parafraseerides – ei saa mitte vaiki olla, mölisemist lõpeta...

Mingisugune „main kamphv” on käima peale lükatud.

Üks kena näitsik on end ehtinud võõraste hilpudega, mis minu arust peaks olema Ühendriikide mitme osariigi politsei ja/või pargivahi töö/paraadrõivastus, kleepinud tatiga maakeelsed sildid man ja kisab üle elutoa: „Naudi alkoholist puhkust!”

Kurat võtaks, ma sain aru, et hüüdelung tähendab„NAUDI ALKOHOOLSET PUHKUST!” ning korkisin iga reklaamipausi ajal Lätist toodud õllepurgi lahti ning kulistasin ühe sõõmuga leivavee omale kõrisse.

Kui nii edasi läheb, olen varsti laostunud.

Üks kohvritäis on veel järel ja september alles algas, raisk.

Oot, mulle meenub, et krooni aja algul, sai ostetud mitu liitrist pudelit Royal piiritust, teate küll, need punase korgiga. 

Istuvad seal sahvris, vist alumisel riiulil. 

Lähen kaen järgi...

Vot nii

Juba on kätte jõudnud vanarooma tseesari-eelne seitsmes kuu, raip.

Mõtles siis Raisakull oma noorepõlve koolitrügimise kah kirja panna, aga missa ikka sellest kirjutad, kui tohtrid ajasid taga olematuid täisid pedikuloosivaba papri tarvis.

Tikutoosiga miin tuli viia sanepiidjaama uurimiseks, ega see radioaktiivselt plahvata - olgugi, et raadio röökis, kui Raisakul oma sitajunnist proovi jaoks tüki võttis. Teate küll, annad küünemusta, võetakse su uurakil tagumikust düsenteeriaproov, lisaks võeti difteeria jaoks seedekulgla algusest pulgaproov, aga mis ninast võeti, pole aimugi. Imelik, et need pulgad laboritädil segi ei läinud. Või proovivõtmise käigus ikkagi läksid?

Siis pidi veel korra sanepiidjaamas käima, kus anti paberid, mis pidid pediaatri käest läbi käima.

Alles seejärel tunnistas tohtritädi Raisakulli koolikõlbulikuks ja viskas patsiendi oma kabinetist välja. Unustamata enne uksesulgemist pabereid järgi visata...

Augustikuu viimane päev kulus tegelikult bussis loksumisele ning oma larhvi toimetamises Pööbelmanni instituuti, kus esimese asjana tuli üles otsida oma korrus ja tuba, kuhu tuupurid määrati instituudi direktsiooni poolt.

Et aega oli laialt käes, otsustati orienteerumise käigus klassiruumide asukohad mällu vajutada.

Septembri algus algas nagu ikka aktusega, kus mõned anarhistliku loomusega isikud, nagu Raisakull, Nõukogude Liidu hümni kuuldes aegluubiskuubis-laadselt toolilt püsti venisid. Selja sirgu ajamise lõpus näitas hümnus ise väsimuse märke, mispeale üliagarad õpetajad tegid peale näomoonutuste ja hurjutamisi märkusi, mis muidu ülipidulikul puhul ajaloo prügikasti prantsatasid.

Kaks-kolm nädalat läks aega sissemollimiseks, mille sees sai käidud paar päeva punaparunite man šefiks.

Ega siis Brežnevi konstitutsioonipäev kaugel olnud, sellest veel kuu hiljem oli kurikuulus SSORi aastapäev...