Raisakull on maailmasõja veteran

 Seoses eilse veteranipäevaga tõusis kõige sügavamast ajuollusesopist õhtuhämaruselaadsesse valgusesse meenutus Raisakulli kaugemast noorusest.
Selsinatisel ajal, mis juhtus 1970ndate lõpp ja 1980ndate algus olema, kui enamik õpilasi nühkis omi viimseid küünarnuki käiseid koolipingis õppeaasta lõpus auklikuks, saabus Raisakull nagu õige supelsaks muiste. oma papist kohvriga, kus vahetusriided ja hügieenitarbed, sanatooriumi suvitama. 
Või õigemini oma koolivaheaega pikemaks venitama. Või nagu kokanduses sarnane termin kõlab - pekingi part. Tavaliselt juhtus roteerumise korras ikka aprillikuu lõppu Raisakulli kord olema ja maikuu oli tervenisti kuurordis üldiselt lullilöömise kohaks, kui arvestada viimase alt välja raviplaani järgimist. 
Ausalt öelda, ega Raisakull suurt sõprust ei sobitanud mitte kellegagi - sel polnud erilist mõtet ka, kui järgmisel aastal ei pruukinud tuttavat lõusta jõllitada, seega suhelda sai parajalt nii palju kui parasjagu vaja oli. Nõndasamuti oli ka kohalike poistega, kes lihtsalt tundsid huvi, kes kui kaugelt kohale tuli. 
Üks neist tervitas järjekindlalt igal aastal Raisakulli kui "kolmanda maailmasõja veterani"... 

Mõnikord ei viitsi enam pealkirja ka välja mõelda

Endiselt ei suuda Raisakull ennast kevadeti ümber lülitada - raske on see kurjast vaimust vaevatud võltssuveaja talumine. Mistõttu tiksuvad Raisakulli elamises kõik kellad ikka endiselt talveaja taktis. 
Näh, täna sai Raisakull ühe hunniku puudega ühele poole - mootorsaega saetud pakud muundusid kirvega lõhkilöödud halgudeks ning tasapinnalisest platoovirnast sai Munamäe moodi puidust pinna kuhjavorm.
Kuigi koguliselt kolm-neli, võib-olla viis-kuus korda suurem hunnik on ootamas, Raisakull peaks hankima vist hobuse neid lõhkuma - teatavasti looma jõud on palju tugevam kui mingisuguse primaadi oma. 

Kevadkiire aeg

Pidin jääma puhkama, kuid siis saabusid soojad ilmad ja seetõttu pole lösutada saanudki. 
 Saen muudkui neid kottutaritud puid pakkudeks ning lõhun samas pakke ka halgudeks.
 Liigne päikesepaiste on kõikse hullem, räsides millegipärast kõikse enam vaimu.
 Tahad ju ise ka, kokteiliklaas koos vihmavarjukese ja kõrrega käeulatuses, väljaveetud kiiktoolis peesitada, kui päike kõrges kaares heldelt oma kiirgusedoose jagab.
Aga ei saa, sest praegu on õige aeg kirvetööd teha, kuna hiljem võid koos sääskedega võidu rabeleda.
 Näed sa, surm hiilib tasahilju mu pruudiks - tiirutab kaudselt teine mu ümber...
Juba olen kaotanud mitu kontakti ehk tuttavat teispoolsusele, kui lehti uskuda.
Kui siia blogisse jääb vaid igavene vaikus kummitama, siis teadke, et ma naitusin Surmaemandaga. 

Hingetõmbeaeg sai seks korraks läbi – keegi teine puid siin ei lõhu. 

Ja varsti tuleb aiamaa üle käia.  

Kevad nügib takka.

Teadanne

 Raisakull peab interneeduses mölisemise ja muidu aja koolnuks tapmise mõneks ajaks katki jätma. 
Seepärast ta kuulutab välja või annab teada, et alates sellest hetkest, kui ta vajutab "avalda", on ta puhkusel. 

PUHKUS... 

Sest seesama kuradi puhkus,
peab olema inimlooma uhkus, 
mille kunagi kui igavene nuhtlus 
ära needis luterlik jutlus! 

Teate ju küll motot, mis kõlab umbkaudu järgnevalt: Tee tööd, küll siis tuleb armastus. Tööd ei kavatse Raisakull küll puhkuse aegu tegema hakkama, sest puhkus on puhkamise ja lösutamise aeg. Aga armastuse võtaks ta vastu küll, kui too peaks ukse taha ilmuma. 

Ei ole see õige asi ühti

 Too järjekordne kellakeeramine on kindla peale vist kurjast vaevatud inimeseloomade kättemaks - et nemad kannatavat niigi, asi siis teisi ka kannatama panna!

Suusatamise hooaeg sai tõesti läbi

 Üleeile, laupäeval avas Raisakull ilusa ilma puhul selleaastase kondiaurumasina sõtkumise hooaja.
Tapale oli asja mitme käigu poolest, aga noh, mitte muhvigi ei saanud.
Mõned ärid olid kinni, mis muidu on alati lahti olnud, mõnel kiri: "Helista ja me toome kauba uksele!" 
"No kuulge, nii ostetakse nagu seakutsikat kotis," urises Raisakull selle peale. 
Tagasiteel hakkas persekont tundma hakkama - nüüd valutab see mitu päeva järgepanu.
Tuleb vist uus sadul muretseda, hea, kui see kõvast materjalist oleks nagu papp, sest praegune on pehme kui läbivettinud vetikas. 
Lugupeetud lugeja nüüd hüüatab ehk: "Aga värskes õhus aeroobne tegevus? Selle sai ilma tasuta!" 
Ei olnud puhas see õhk, kui mööduvate iseliikurite alt keerutatakse halli asfaldist tolmukorda...

Raisakull okkalise jahil

 Läks aastakõrtsust ära tali kena

ja jäi sinna norutama noor kevad: 

kui lumest tilk tilga haaval 

jääkülma nestet mekiks, 

siis jaanikuöisel tanumal 

ehk enam taaruma ei peaks...

 

Kevadeti, 

kui vered vemmeldama kipuvad,

sest naised ennast ilusateks võõpavad 
ning suve poole lühemaid hilpe kannavad - 
no kuidas siis veri kihuks ei vemmelda? 

Siis raskelt Raisakull ohkab: 

Miks alati peab olema 
eemaletõrjuv ja okkaline 

tema jaoks see torkiv...

Mis ei tapa, teeb tugevaks!

Raisakull ei suuda meenutada, kes ta käe pealt tulevikku ennustas, kuid millegipärast on tal meeles, et seesama käe pealt lugeja väitis Raisakulli elavat 75 aastaseks, sest see oli välja öeldud kindlalt veendunud häälega. Noh, nagu sisendavalt. 

Ning seetõttu on Raisakull sellega oma seniseid eluetappe läbides arvestanud, et seda tärminit ei tahaks ületada. Kohe üldse mitte. 

 Samas jällegi – kõigi eelduste järgi ei peaks Raisakull üldse siinilmas jõlkuma. Seda seetõttu, et ta olla justkui täiuslik kogum, mis elutseb vaktsineerimata kujul vaktsineerimissõja kiuste. 

 Ei, ta ei kurda. 

 Sest Raisakull on sünnist saati vaktsineerimata. Seda tänu verevahetusele, sest tolleaegsed tohtrid ei julgenud vaktsiinisüstidega titte torkida – mine sa tea, äkki viskab elukas sussid taeva poole ja süstija saadetakse mitte väga elegantsel viisil rootsi kardinate taha. 

Küll aga on hilisemal ajal Raisakulli torgitud süstaldega B6 ja B12 vitamiinide manustamiseks ning paaril korral võeti ka verd veenist. 

 Pigem tekib huvi, kaua Raisakull üldse loodusepoolsete bakteri- ja viirusterünnakutele vastu peab. Kui üldse... Ja kas käe pealt ennustaja ikka õigesti luges neid jooni, mis peopesal vonklevad.

 Seni on Raisakull edukalt hakkama saanud erinevate haiguste läbipõdemisel, lähtudes sellest tõdemusest – mis ei tapa, teeb tugevaks! 

 Raisakull on vist paaril korral vaktsineerimise teemal mölisenud, aga need on vast läinud kui kurdile kolbale, et mitte mõhkugi pole tagasisidet olnud. Mine sa tea, äkki kuskil on märge ka visualiseeritud, aga Raisakull on niivõrd laisaks jäänud, et enam ei viitsi eriti otsingusse sukelduda. 

 Kolades mõningates blogides ning lugedes ja mõeldes/elades blogisabade diskusioonidele kaasa, tajub Raisakull vaenulikku pilku temale suunatavat, kui ta võtaks kirjutada enda kommentaar sinnasamusesse. Sestap ei hakka Raisakull sealseid herilasepesi torkima, vaid otsustas oma blogisse jaurama tulla.

  Niisiis, kui nüüd tuleb kutse tulla vaktsineerimisele, siis kavatseb Raisakull seda kindla peale eirata ning teeb tohtritele ettepaneku jagada see doos sellele, kes seda kõige enam vajab. Järelikult pole Raisakull egoist. 

 Ausalt öeldes, Raisakullil pole midagi kaotada – naist pole, järeltulevat põlve pole ega tule – siis on tõesti – kammoon! 

 Kui Raisakull ka haagib tänapäevaselt moodsa puna-hiina haiguse elik wuhani tõve endale külge, siis palun, laske Raisakullil ära surra! Või vähe rämedamalt väljendudes – ära kärvata! 

 Iseküsimus on, kas kakskümmendkaks järelejäänud aastat tasub piinelda selle nimel, et lasta endale riigiabi määrata ja selle tõttu ennast riigi ülalpeetavana tunda??? Teistele koormaks...

 

Raisakullil on mitu aega keerelnud peakolus üks teooria. 

 Kui paljud praegused haigestunud on varem grippide vastu kaitsesüstimised saanud, siis/kas nemad on praeguse seisuga haavatavamad kui need, kes erinevatel gripihooaegadel need külmetushaigused ise läbi põdesid. 

 Kuskil peaks olema taoline statistiline pidepunkt, millest paraku tänase andmekaitse tõttu ei saa kinni haaratud. 

 Ehk teisisõnu küsimus: kas erinevatel aegadel gripi vastu kaitse saanud on protsentuaalselt wuhani tõve puhul tervemad või tõbisemad?
 Noh, sõnastus sai veidi segane, ega Raisakull enam oska õieti küsida ka, aga mõte ehk jõudis pärale? 

On veel üks ütlemine. 
 Jumal/Saatus pidi joodikuid armastama.
 Sellest lähtuvalt on Raisakull igal õhtul napsitama hakanud.
 Ikka kangem, põletatud kraam läheb vedelikuna sisse, desinfitseerides ühtlasi aurustumise näol peakolu sisse-väljahingamise aparaati.

Raisakull leiurõõmu jahil

 ...ja sõnad on üleliigsed...

Raisakulli suusaminutid 12

 Nüüd on küll siuke tunne, et võiks nagu suusahooajale punkti ära torgata ning suusad okulaaride alt ära peita. Need napid suusatunnid andsid Raisakullile võimaluse nautida täiel büstil talvemõnusid, aitüma tolle eest veel ja veel kord. Ja veelkord! Ja veel...

Veel eile lootis Raisakull paar tunnikest tahkel veel liuelda, kuid lumised betoonjalatsid ei lasknud sugugi suusatada, mistõttu oli võimalus asi selleks hooajaks lukku panna. Nii sulaks läks, et suuskade pidamisemääre võttis lume suusa külge ja korjas seda üksjagu, et Raisakulli närv süsimustaks läks ning hea tahtmise manu loobus edasisest rapsimisest.

Aga see-eest üleeile oli nii ideaalne libisemine hoolimata raja lahtise lumega täistuiskamisest - nii kui Raisakull jõudis ringi peale teha, tuli uuesti ennist sissesõidetud rada sisse taguda. Nii rassis Raisakull kolm tundi järgepanu, sekka ka mõned minutid hingetõmbeaega, muidu oleks südame liigkloppimine peksnud vasaku kopsu segi ning hakanud murdma roideid. 

Hingetõmbe minutitel jõudis peale ilusate looduspiltide salvestamisele Raisakull veel kokkuvõtvalt järeldusele tulla, et ta jäi iga kord püsti, kui mingil asjaolul suusk all valesti kippus minema. Järelikult tasakaaluharjutused suusatamise näol läksid ikka asja ette. Jah, kuid vatsast, mille pärast Raisakull üleüldse suusatama hakkas, nii lihtsalt lahti ei saa. 

Järgmisena tuleb vist tegemist teha sõudmisega. 

See aga tähendab seda, et sõudmise-ergomeeter on vaja kuskilt hankida...

Kuna votujahi teema sedakorda kannab piiranguid, siis vaatamata kaootilisele anarhiale peaks allolev pilt selle teema ära kandma - sissetallatud klassikalised suusarajajäljed on nagu etteantud piiratud teekond, kuhu kõrvale eriti ei saa põigata stringide moodi...

Raisakulli testament

Mnjah! 

 Testament tuleks ära teha. 

 Kus kirjas tingimused elik minu maiste ja mittemaiste asja(l)olluste tulevik. 

 Aga enne minekut tuleb need teistele arusaadavaks teha. 

 Nõnda siis.
 Raisakull esitleb: 

 Raisakulli testament.

 Olles väga harukordsel viisil terve oiu ja mõtlemise manu, teen korralduse täita järgnevad punktid vastavalt punktitabeli jaotiste järgi.

 
 Punkt üks: Ei ole vaja raha raisata peiedele ega hauakaevamisele. Piisab, kui Raisakulli laip heita loomaaeda teistele raipesööjatele lindudele, soovitavalt raisakullidele, moonalauaks.
 Punkt kaks: Ühtlasi jääb teavitamata laia üldsust kõikide poolt armastatud Raisakulli viimsest lennust igaviku teele.
 Punkt kolm: Kui keegi peaks huvi tundma, kehitagu õlgu ning ühmaku mokaotsast seosusetut serbohorvaadi keeles sõimu nii, et huvitundja tagurpidi taganeks. See pole üldse huvituja asi, kus Raisakull parajasti viibib. No kui tõesti on vaja teada, siis viidaku loomaaiale. Mingeid rohkemaid selgitusi jagamata. 

Punkt neli: Kõik Raisakulli kontod tuleb likvideerida, et jääks vabanenud tühisus teistele täitmiseks. 
Punkt viis: Rõõmustage, ristirahvas! Et sai üks raibe maisetest piinapaisetest lahti. Tantsitagu ja pillerkaaritagu!

Lugupidamisega: 

Raisakull 

Siia tulevad pookstaavid