Teise võimaluse jahil

Juhul, kui sisemaal olles ühte lemmiktegevust elik kalastamist ei saa ette võtta tänu veekogu puudumisele, on neile paadunud õngemeestele teine võimalus avanenud:

Ja muidugi aitüma heade sõnade eest ning kuidas suhelda keerulise inimesega

Raisakullilt on ennegi küsitud, kas ta on rikkur, et nuumab riiklikku energiafirmat kindlaksmääratud hinnapaketiga. Et kavalam on ikka börsihinnaga – odavam ja puha – elektrit osta.
 Aitüma neile, kes nii armsalt nõnda ütlesid...
Millepeale oli Raisakull möhhitanud ja seletanud, et iga kuu läheb niipalju elektrimaksuks, naapalju telekomimaksuks ja noopalju mingiks muuks otstarbeks ning ongi igakuiselt prognoositavat rahakulu kõik õigesse kohta paigutatud ja nuupidi saab ennast riigipoolse rahaga end kuidagi hädapäraselt ära elatada.
 Viimati oli kõige suurem elektribörsi sõber püsti hädas ja uuris Raisakullilt, kuidas saab lepingu ümber vormistada kindla hinna peale.
Raisakull soovitas minna riigifirma kodukale ning leppida uus leping omale kokku – ükskõik, mis hinda seal ka pakutakse. Seda enam, nüüd on pakkumises kindla peale kõrgeim summa, mida annab ikka maksta. Nii et vahet pole, maksad sa praegu börsi või fikseeritud hinna järgi, aga selllist hinda, nagu Raisakullil praegu on, sa niiehknaa ei saa.
Kuigi jah, eelmisel aastal lepingut pikendades tõusis Raisakullil elektrihind ligi viiendiku jagu.
Niiet ära nurise oma börsihinna üle, vaid otsi võimalust kokku hoida. Külmade saabumisel lülita külmik elektrivoolikust välja, kõik soojakartvad toiduollused tuleks plekkmannergutesse – sa ikka mäletad, mida need endast kujutasid? - ümber kolida ning need metallnõud välja külma kätte jätta. Ja ka elektripliidi kasutamine tuleks ära lõpetada, sul on ju kuradima puuküttega pliit koos praeahjuga olemas. Telekajõllitamine jääb samuti ära jne. Niikui oma last õpeta.
Ja kus sul see hirmusodav elektrihind, mida sa iga kord Raisakullile nina alla hõõrusid, ära sulas?
Kui võtta aasta lõikes, oled sa ise ometi plussis võrreldes Raisakuliga, või kuidas?
Ei, Raisakull ei ole selgeltnägija, küll aga oli ta sellega arvestanud, et börsil kauplevad spekulandid, kelle esmane huvi on petta. Just, petta sinusuguseid, keda odava hinnaga lüües nende lõa otsa haakides sinu rahadega ilusti omale ridamisi kullast klotsereid näppude otsas särama löövad.
 Aa, et miks riikliku firmaga asju ajada?
 Uudiseid lugesid? 

Pooled spekulandia-poolsed fikseeritud hinnaga paketid on üles öeldud. Olgem ausad, nemad taganevad, sest need ei too enam tulu. Aga kust neile tulu tuli? Ikka nii, et osteti börsilt odava hinnaga ja kasseeriti fikseeritud hinna alusel, ning see tulu oli ikka arvestatav. Nüüd sööb börsihind kindlaksmääratud hinnaklassi kergelt teenitud suure kasumimäära ära. Egas muidu neil väikses kirjas lepingu ülesütlemise klausel ilutsenud.
 Ja veel üks tähelepanek. Vabariigi valitsuses koostatakse abipakette neile, kellele lööb elektrihind rahakoti pihta kõige räigemini. Seegi on spekulandia-poolne kuluaaridetagune lobitöö. Ikka selleks, et hoida sind köie otsas. Ainuke vahe on nüüd selles, et nüüd on valitsus ka spekulantide teenistuses...
Õigem on lasta pankrotilainel tegutseda.
 Mis? Raisakull on nüüd küüniline?
 Tead, mine persse!
Ise sa tulid Raisakulli manu abi saama ja nüüd sõimad südametuks... Kurat võtaks!
Sa ei tea, kuidas suhelda keerulise inimesega? Vaata peeglisse, siis hakkad aru saama!

Hypnotix

Paar päeva tagasi uuendasin oma LinuxMint Ulyana’lt (minu tõlgenduses Hull Jaana) LinuxMint Uma’le. Kuskil tund-paar läks aega, kuid ega ma igavesti istu läpaka taga ja jõllita omi okulaare segaseks.
 Vahepeal kaesin, mida telekast mögisetakse.
Ma olen mõelnud, et äkki peaksin kanaleid Telialt juurde tellima – mul see algeline ja odavaim pakett.
Aga nüüd selgub, et sellel pole mõtet, sest...
 Peale opsüsteemi taaskäivitamist leidsin menüüst sellise lisandi nagu Hypnotix. Muidugimõista hakkasin uurima teist.
Oh sina jeerum küll, kus striimitavaid telekanaleid on nii, et tapab – momendil on neid 807, et lausa kogu maailma uudised ja meelelahutus tuuakse niimoodi kottu kätte. 😎

Loodame, et nii siiski ei lähe

Aeg oli üsna hiline, kui ma Kaplinna ühes öölokaalis teadvuse kaotasin.
Ega ma joonud palju, ainult mekkisin, haugates peale pakutavaid hõrgutisi, muidu oleks keel üsna paks olnud vürtsistest toitudest.
Aga see oli küll meeles, et ma jäin tudule ühe kena ja sihvakalt saleda näitsiku kõrval, kes ei paistnud minust üldsegi huvitatud olema – mis sa arvad, et punsunud näoga ja paksu õllekõhuga vanaldane või keskealine meeskodanik neiukest huvitab? Ega ma arvanudki... 

 Ärkasin lainete loksumise peale. Unesegaselt keerasin end kõhuliolekust seljali. Mingisugune riidest hilp liikus muga kaasa, mistõttu tundsin end aadamaülikonnastatuna. Silmi avades tajusin kindla pinna kaasakiikumist lainete taktis – keegi oli ilmselt minuga vennastunud ja mind oma paati vedanud nagu purjus inimestega ikka vahel juhtub. Ikkagi ei saanud ma aru, kuidas nii järsku ära sain kustuda.
Lasin pilgul kajutis ringi liikuda – kajut nagu kajut ikka, aga ilma akendeta.
Poikvel uksest immitses intensiivne päikesevalgus, mis valgeks võõbatud seintelt peegeldades ruumipimedust veidi valgustas. Koiku, kus ma lebasin, oli ilmselt kaheinimese jagu, et andis ennast keerata ilma, et maha lennanuksin. End istukile ajades tundsin keha siidiselt katva lina põrandale libisemist. Uurisin napi valguse käes, millega ennast katta, kui inimeste sekka suvatsen astuda. Ikkagi tuli see siidjas lina üles korjata ja endale ümber tõmmata.
 Tekile jõudes heitsin kiire pilgu ümberringi – olin jahi pardal avamerel.

Aga mis eesmärgiga minusuguse jaoks üldse see suur vaevanägemine nagu esialgne uimastamine ja pärast tassimine luksusjahi pardale?
Inimkaubandus? Elundite doonorlus?
Kurat, jama ju, kui veel ujud nagu vene kirves muiste, siis oled siin nagu vanglas...
Lootkem, et nii siiski ei lähe.
Samas jällegi – senine elu ei pakkunud kuigi palju rõõmu, vaid tõi mittemidagimõistetavat kurbust ja arusaamatusi mu hinge.
Nii, et kahe otsaga asi ikkagi – tasub äraootaval seisukohal olla.

 Mu mõtiskelu katkestas rõõmus naishääl: „Oligi sul tagumine aeg üles ärgata!”
 Keerasin kohe oma pilgu hääle suunas ja jäin teda jõllitama.
 Viimati öölokaalis nähtud naisterahvas seisis üksi rooli taga ja naeratas imearmsasti ning jätkas: „Eespool on Hea Lootuse neem!”
 Tundsin seda kuuldes, kuidas kõht krampi kiskus, sest midagi head sealt tulla ei saanud – ringjad hoovused ja tormid on seal kuuldavasti tuhandetelt meremeestelt lõivu võtnud.
 Nähes mu kaameks tõmbuvat nägu kõlas üle jahiteki hüüe: „Hei, sina! Kobi nüüd kajutisse, ma lukustan rooliratta ja tulen ka sinna!”
 Kuna kapteni käsk on A ja O, siis ei hakanud ma vastu vaidlema ja taandusin kajutisse.
 Mõne minuti pärast ilmuski ta kajutilävele, olles ise jummelist alasti, riputas põleva tormilaterna kajuti lae konksu otsa ja sulges hoolikalt sissepääsu. Tugevalt lükates tõukas ta mu koikusse pikali ja ronis mulle peale.
Sel hetkel, kui ta mind endasse haaras, hakkas me pisike laevuke üles-alla, paremale-vasakule viskuma, andes oiates märku, et olime juba Hea Lootuse vete meelevallas...

Raisakull pimeduse jahil

Votujaht jahib sedakorda pimedust, siis pole paslikumat hetke joomiseks... Vabandust! Hingetorude desinfitseerimiseks alkoholi abil selle koleda hiinamaa katku vastu!

Rõõmusta ristirahvas! Viinakuu on kätte jõudnud!

...kui alguste algus

oli täiesti pime - 

siis sai valgus 

ja väike vine...

Raisakull puhta punase jahil

 Mõtlesin viinakuul üleüldises mölisemises väikest viisi pausi pidada. Ja siis mingil ajal visualiseeriti mu okulaaride ette miskiisugune punane patune plärakas kuskilt hotelliseinalt. 

Õige momendi ärakasutamine votujahi tarvis viis mu mõttele, et mul polegi enam selgroogu, sellest äratundmisest järelduvalt olen selgrootu limukas.
Oeh! Kord pole mina, kord mu ego rahul.
Aga mis saast sealt ketist tõmmates alla tuleb, teab vast pisiasjades tuhniv kogenuim otsimootor ise...  
Mu veidi vildakas arusaam oli - tige puhisev kaine ketipull, endal silmad raevust verd täis valgunud. 
Igaks juhuks ei hakanud ma ilma põhjuseta riskima. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et too uudishimu on tappev.

Reklaamipaus: Hästi hoitud Eesti

See reklaam, kus Rohke Debelak tutvustab end Eestimaa'na ja on reformierakondlaste süles.
Peaminister Kaja Kallas ja teised tema kompanjonid pitsitavad vist ühe käega härra Debelaki munandeid. 
Või annavad nad märku, et lüpsavad Eestimaad! 

Ehk peaks olema neil seal hoopis selline lausung: 
Paremini lüpstud Eesti!

Kes teeb, sel juhtub

Saatus tahab vist, et Raisakull üldse ei töötaks - eks tuleb siis mitte midagi teha.

Teisisõnu - tee tööd ja küll siis... 

Ei, ei! Tõesti mitte ühtki Tammsaarelikku tulevast armastust.

Vaid hoopis ...töö karistab valusalt!
Nagu eile. 

Raisakull tõstis võsaka puusale ning pani metsa poole ajama. 
Siht oli vaja igasugustest toominga-pihlaka-muu selise võsast puhastada.  

Jalutas Raisakull mööda sihti kõige kaugemasse punkti, et väsinuna hiljem kodutee tsirka pool kilomeetrit lühem oleks ja tõmbas võsaka käima.
Ühel hetkel käis jalast valu läbi. Ei olnud aega seda uurida ka mitte, küll kodus õhtul kaeb.
Alles kevade poole sai Raisakull ühe matsu kirja ja nüüd jälle, otse kodarasse. 

Kui siht sai võsast puhastatud, kõmpis Raisakull hüti poole, endal suht hea meel, et see töö sai tehtud. 

Rahulolevalt ümiseda polnud põhjust, sest tundus, et jalas on kõva paistetus. 

Kummikuid ja pükse jalast kiskudes pani Raisakull tähele, milline lihaseline kogum on tekkinud paistetuse kohale - justnagu profiratturitel, keret pole ollagi, aga sääremarjad on õudselt paksult ületreenitult lihaselised.  Raisakull ei hakanud põdemagi, käis esmaabikapi manu, haaras sealt haavapuhastusvedelikku ja paar marliribatükki. Peale veritseva haava puhastamist jättis Raisakull sääremarja rahule teadmisega, et miskine kõva ese oli kolmikutera alt lendu läinud ja riivanud vasakut jalga sealt kohalt, kust kummiku säärik lõppes. 

Raisakull kaisulooma jahil

 Vot nüüd tundub, et Raisakull on vähe kimpus.
Votujaht jahib sedakorda kaisuloomi, kuid Raisakullil pole neid. Võiks kohe öeldagi, et pole olnudki.
Küll on Raisakullil tunne, et tema olnud kunagi kellegi kaisukas.
Aga ei votujaht küsi, kas sul oli/on või mitte?, vaid nõuab üsna karmilt teema lahendamist.
Mistõttu peale pikaleveninud mõtiskelu jõudis Raisakulli ajuollus lahtimuugitud tulemuseni. 
Ainuke kaisuloom, mis Raisakulli pidevalt tülitab, on uni.
Aga kuidas uni/unenägu pildile püüda, on omaette kunst, mistõttu Raisakull hoiab oma unenäo saamise reaalseks pildiks saladuses...

Raisakullile jahisaak - teistele mõistatus

 Kaks ühe hinnaga nagu hulludel päevadel ikka kombeks...
Viiteid ega vihjeid ei anna.
Esimene mõistatus on selline - mis see on?

Ja teine sihuke väikene "arva ära"-stiilis pildike:

"Gunzd" missugune!

Raisaluul: Sinnani on maad kaksteist miili

 kõik lõugavad, et on häppid 
ja miskist tunnen endal süüd 
ei oska ma olla häppi-häppi 
tegema mida peaksin nüüd 

pelgan vaid, et ma polegi häppi 
kadunud on kuskile mu püüd 
tunnistab seda salkus vana hipipapi 
kelle huulilt vaid kostub ängihüüd 

miks pidanuks olema ma häppi 
kui õnnest pole tükkigi maitsnud 
paljud on astunud lihtsalt läbi 
põlates ühtlasi minu olemasolu 

kõrgilt sõrmedest vaatasid läbi 
polnud mind vast laivi jaoks vaja 
kalevi alla nad saatsid mu elu 
protestikarjest sai sala hääbuv kaja 

ehk ühiskond on mulle viimse koha 
broneerinud kuus jalga maapinnast 
sellest ilma jääda kuidagi ei tahaks 
seepärast kohe asun nüüd teele 

sinnani on maad vaid kaksteist miili 

_______________________________

Millegipärast tuikas tükimat aega kuklas, et see seekordne teema vajanuks lahendamise näol ka luulevormi, sest pealkirja sõnastus tundus nii luuleline.
Sestap võtsin vabaduse veidi morbiidse luuletuse esmaettekande teieni tuua. 
Ühtlasi ärge, palun, mu tervisliku seisundi  pärast muret tundke - kõik on korras. 😎