Teisipäev, 30. juuli 2019

...veidi kõpitsemisväärt tegemisi...


Aega läks üksjagu nagu ka rahaollust, kuid üks projekt sai lõpuks ka valmis.
Enne avatud talude päeva väisamist pintseldasin lauad läbitöötanud õliga üle ja läksin puhkepäeva nautima, seni need võõbatud lauad kuivasid päikese käes. Esmaspäeval kihutasin Tapale, ostsin sealt paar-kolm pakki sajaseid kruve, mis sai järgmisel päeval ära kasutatud.
Tulemust näete allpool:
Nüüd ei saa ma riiki ka nuumata trahvide seljas.
Siis reedel saabus vennapoeg maakera kuklapoolelt, tundis veidi igavust ja oli kohe hakkamas, kui pakkusin talle veidi vees solberdamise tööd. Andsin talle selga pesust tulnud ürbid, jalaotsa aga polnud muud pakkuda kui talvesaapad. Pootshaak ka ligi ning sõitsime mönkriga jõe äärde, kus kohe tööga pihta hakkasime.
Ei, me ei püüdnud krokodille ega alligaatoreid, vaid lõhkusime kopra ehitatud tammid ära. 
Laupäeval aga jõin end pildituks suure peo käigus. 

Pühapäev, 21. juuli 2019

Käisin küla peal



Avatud talude päeva raames käis Raisakull Väike-Maarja kandis, kus ta teadis olema üht omapärast maiust tegevat vana tuttavat. Niipea kui Raisakull oma näolapi kohale vedis, anti talle kohe maitsta grillliha salatiga. Alul oli liha mekk ikka liha maitsega, kuid mälumisega lõi välja ebaküdoonia maik. Lisaks oli liha palju pehmem, kui muidu eesti seakasvatajate toodetud lihaollusel. Peremehega hiljem asja üle arutades mainis too, et tema ei tegele lihaga, vaid tõi Poolast. Raisakulli kulmukergituse perra täpsustati, et sama tapakaaluga siga elab sealmaal paar kuud kauem. 
Salat oli otsast otsani omatoodang, kus kasutati lisaks mahekasvatatule ebaküdooniamahla „poslamasla elik õli ja/või äädika” asemel.

...ebaküdooniamarinaadis veetnud liha oli viimase peal...
Kõht kinnitatud haaras Raisakull avatud talude päevalt sarvist. Ega seda võimalust saanud kasutamata jätta, kui peremehe kõrval tema valdusi kaeda. Põhiliselt kasvatatakse lisaks ebaküdooniale ka küüslauku ja seda kõike mahedalt ning väärindatakse kohapeal. 

Raisakullil hakkasid neelud käima nagu Pavlovi koeral ebaküdooniast tehtud valmistoodetele pilku peale visates. Sortimendis oli ka küüslaugupulber, -krõpsud, -sool, kui nüüd Raisakull tagasi tagasi peaks minema, siis oleks järgmisena ostunimekirjas just need. Kuigi küslasoola on Raisakull juba teinud, seda on veel järel kuskil nii veerandi kohvipurgi jagu. Raisakull ootab tomatite valmimist, siis raputab tomatilõigule seda küslasoola... mmmm....

Niisama pakuti hobusega küüti, millest Raisakull pidi loobuma, sest kui tema juba hobuse selga istub, lohisevad jalad mööda maad... 
Mönkrisõidust ei saanud aga kuidagi ära ütelda, kuna Raisakull tahtis võrrelda Textronit, ehk endise nimega Arctic Cat'ti, enda pilliga, siis tundus üsna asjalik pill olema - isteasend on kuidagi parem lisaks kompaktsusele, kuid nagu Raisakull mainis, ei anna põgus sõit täielikku ülevaadet...
Textron AllTerra 450

Ja nüüd, kallis lugeja, sinu nägu on siin puudu: 
Pereettevõte Vinkymon osales esmakordselt avatud talude päeva raames.

Reede, 19. juuli 2019

Tänane öölugu

Noneh, viski on pudelis.
Kus ta siis olema peab?
Ega siis ma tollepärast Tarbatusse sõitma hakanu.
Niikuinii jõudis Metallica kontsert mulle kohale alles paar päeva enne toimumist...
Kuid oma püünele ma neil esineda ei lase, muidu Lars nõuab tasu selle eest.
Juba tollepärast palusin Iiri kuttidel oma versiooni esitada: 

Laupäev, 13. juuli 2019

Laulupidust


Ahjaa, meelde tuli, raisk!
Laulupeost pidin ka mölisema, hea, et jaole sain.

Mida vanemaks ma jään, seda enam millegipärast puudutab mu hinge Ernesaksa/Koidula „Mu isamaa on minu arm”. Nii, et ma laulsin seda nüüd eepilist lugu kaasa, pisarad voolamas mööda põski alla...
Uskuge mind, noores eas ma eriti ei tundnud sellist hingevärelust kui nüüd.

50 tollise ekraaniga Philipsi nutifööni kaudu jõllitanuna pidin kiiktoolilt maha kukkuma, kui kaesin inimmassi liikumist rongkäigus ja pärast laulukaare alust rahvast. Mitte kuskilt ei hakanud silma sellist tõrjuvat ilmet nagu siinkandis kohtab – mine sa võta kinni, kas pean mina ära kolima sinna, kus eesti ilusad inimesed elavad või elan ma vales kohas.

Nagu mõned mu kodutanumal käinud on pärast kõnelenud, et miskisugune energiasammas peab siin olema, et nemad pole mujal nädala ajaga, kuust rääkimata, saanud puhata nii kui siin ühe päevaga.
Selle pean küll ära mainima, noh nii kodurahu huvides, et mitte mingisugust energiasammast pole siin olemas. Sest vastasel juhul olnuksin ma iga päev energiline.
Kõik on suhteline, või vähemalt peaks olema: üks pähetorganud teooria on siuke, et ma ise olen see käsn, mis kõik halva endasse tõmbab.
Kuhu see kõik aga ladestub? 
Mingisuguse pähekeksinud teooria järgi pressib hingekriipivate lugude taustal käsnana korjatud äng pisaratevooluna välja.
Kurat, segane sai...



Neljapäev, 11. juuli 2019

Miks Raisakull meiemaa muusikafestivale ei külasta?


Terve meite maa on suviti vestivaale täis, aga Raisakull ei satu ka kõikse parema tahtmise perra ühelegi kontserdile. Kord pole tal raha laristada, kord pole aega paristada...
Kõige jõukam ajajärk oli Raisakulli jaoks siis, kui toimusid RokkSummerid – vaat siis oli raha võimalik välja käia. Kahel rokisuvel saigi täie rinnaga kolmel päeval järgemööda kõik pändid läbi kuulatud.
Viimati käis Raisakull ühel Rokk-Krooksul, mis pidi algselt toimuma Tapa lennuväljal, kuid millegipärast viidi üritus üle toonasesse kultuurimajja, kus tänapäeval pesitseb Grossi kaubamaja.
Raisakull ei saanud juba siis eestlastest aru – nii kui venelastest koosnenud noored pundid püünele astusid, vajus saal millegipärast tühjaks, justkui oleks boikott välja kuulutatud. Ometi tegid nood üsna head rokimusa – saund oli teisem ja milllegipärast etemgi kui eestlaste parimad mehed seda kidradest välja võluda püüdsid.
Raisakull läheks ja kaeks tänapäevasemad pundid ka üle, aga ei saa – transpordiga on ikaldus, samuti öömajaga. Lisaks on Raisakull ainus, kes kuulab sellist muusikat, mida temast vanemad ei suuda ja nooremad ei viitsi süvitsi nautida.
Raisakull on aja jooksul õppinud loobuma nendest maistest ihalustest, mida maailm pakub.
Nii oli ta raske südamega pidanud suu puhtaks pühkima Alice Cooperi kontserdist, mis mitu aastat tagasi Haapsalus toimus. Ränkraske ohe kostus siinkohal...
Vaevalt sai Raisakull veidi planeerima hakata selle suve käimisi, kui sellelegi tõmmati sitast virtsavett kraevahele – kuradi elronisnoobid viskasid jalgratturid oma veeremitest välja. Persse mingu!
Raisakulil ongi jäänud üks trumpäss tagataskusse, kuid seegi võidakse jokkeriga minema peeretada.
Nimelt mõtles Raisakull muretseda endale neljarattalise mopeedi, et katus ka ööbimise ajal peakohal on lisaks vihmale, aga see tahetakse jällegi lubade alla suunata, milleks on vaja esmalt tervisetõendit, mida Raisakull tohtrilt ei saa mitte mingil juhul.
Kui Raisakulliga midagi juhtub, pannakse tohter vangimajja! Nii totrat keeldumisepõhjust annab ikka kui mitte luubiga, siis mikroskoobiga otsida...

Reede, 5. juuli 2019

Kui Röövik vahetab identiteeti, ega siis sellest head nahka tule


See, et Raisakull igasuguste Androidide asjus võhik on, ei peaks uudis olema.
Kuna tänapäeva mõistes ürgne symbianiga Nokia telefon näitab tehnoloogilisest võtmest lähtuvalt dementaalselt ignorantset suhtumist, siis on ta akukestvusega näidanud ikka veel suurt üleolekut androidide suhtes. Lisaks on Nokia paraja suurusega, mahtudes igasugustesse pükside külge õmmeldavatesse moblataskutesse. Ja töötab nagu kulda. Ning sa ei pea eriti menüüdest mingit rakendust taga ajama, sest tead, et need vähesed rakendused on seal ja see asi on seal teises kohas. Ei mingit pea vaevamist.
Android on aga teisest puust.
Saad vaevalt oma mällu vajutada needki vähesed androidirakenduste asukohad, mida sul tõesti vaja läheb, kui uus versioon selle kõik segi paiskab. Küsimata üle, kas tohib olemasolev süsteem üle viia järgmisele tasemele. Selle asemel laetakse taustal uus, loodetavasti ka parem alla mingi aja jooksul ning siis järsku ühel hetkel palutakse restart teha. Seejärel avastad, et sinder viidi vaikimisi üle järgmisele op. süsteemi tasemele.
Mu kassist Röövikule poogiti nuugati (android7) asemel o’reo (android8) külge.
Raisakullil oli enamus mittevajalikke asju nuugati menüüs kinni keeratud, siis nüüd tuli oreos uuesti hakata kaevama, kuna uuendustega koos tõmmati kõik lahti. Lisaks ei saa Raisakull kuidagi enam ligi kinnikeeramiste rakendusele - annab koheselt märku, et rakendus seiskus. Ptüi, raisk.
Mõtles Raisakull, et äkki annab tehasesätetesse tagasi pöörata, aga ei – näitab nüüd, et lausa tehases on peale installitud see oreo ehk iiri sitt.
Küsis Raisakull seepeale küll kassilt, ega ometi suur üleilmne nälg tulemas ole, et ta pähklimaiuse vahetas hiiresita vastu?
Ühest teisest asjast ei saa Raisakull ka aru – miks kuradi pärast ei jäetud see küpsisesändvits lihtsalt vahele ja kohe pirukale üle ei mindud, kui juba versioonivahetus ette sai võetud.