...ühel päeval, kui mu pilk õues ringi eksles,
nägin, kuis mutt muru peal ujus krooli -
suured kühvelkäpad mööda maad peksid,
must sabaots püsti, põhja-suunda hoidis -
viimaks ta ilmselt kopsud täis võttis õhku,
sukeldudes vihmast pehmesse poriauku...
Raisakullile on ajukäärudes podisemas hulk järelmeid minevikuga seoses.
Üks on huvitaval ja mittehuvitaval kombel seotud ametisoleva Valge Maja peremehega.
Kunagi oli ta mingisuguse telesarja staar. Raisakull pole seda küll oma silmaga kaenud, seepärast oletab, et seesamune telesari oli ilmselt üles ehitatud arkaad-süsteemis - sesmõttes, et kehvem langeb välja.
Nüüd, kus mister Trump on sarnaselt omaaegse telesarjaga taktikaliselt tasalülitamas ükshaaval mitmed "Putini sõbrad", kes lootsid kremliitide kaitsele, on samas tõenäoline, et need enam ei hakka liitu ülalpool nimetet seltsimeestega Moskvast ihkama.
Teine asi, mis aegajalt meelestub, on see, et omal ajal imporditi Venemaalt hulk kodutuid lapsi Ühendriikidesse, kes oletatavasti lapsendati heal järjel olevatesse, valdavalt vabariiklaste peredesse. Praeguseks on need lapsendatud "poluvernikud" juba täisealised - neil on ilmselt väga hea haridus omandatud ning nad on ka valmis oma kodumaa teenistusse smugelduma.
Iseküsimus on selles, kui mitu neist osutub valituks saamisel oma praegust kodumaad hülgama.
Kodumaa-versus-sünnimaa-dilemma mõjutab ilmselt kaudselt ja otseselt praegust vabariiklaste poliitikat.
Mingisugused usupühad tiksusid vaikselt mööda.
Suur reede, vaikne laupäev ja lõpuks ülestõusmise pühapäev, kus halleluujatati ei tea mitmet korda kellegi ülestõusmisest.
Raisakull ärkab igal hommikul ja keegi ei lõuga "Halleluuja! Raisakull on üles tõusnud!".
Kuigi tuleb tõdeda, et vaid ühel korral oli küll silmade avamisel raadiumist tulnud üks tuntud eurovisiooni lugu.
Ju siis ei peetud vajalikuks ülejäänud hommikutel äratust helindada.
Kunagi varases nooruses sattus talle vanavanemate aita revideerides kätte mingisugune eesti-aegne ajakiri, millel polnud kaant ega tiitellehte enam alles, kuid ülejäänud sisu oli üsna talutav ja kannatas lehitsemist. Raisakull imestas vanade retseptide nimede üle, millest üks oli "Pasha" - muud ta ei mäleta, kuid seda küll, et tegu oli kohupiimatootega ja see tuil valmistamise ajal kauni ornamendiga kaunistatud vormi pressi alla panna.
Raisakull sirvis ükspäev netti ja miskipärast torkas talle kolbasisesest üks sõna nende pühade iseloomustamiseks, nimelt paasapühad. Ilmselt tuleneb see sõnast "pask", mis on levinud millegipärast ainult Skandinaavias.
Sellest järelduvalt pole pasknäär lind ega ka sitt aastalõpp, vaid hoopis "Dziisus", kes mässab.
Suursuguse Surma vastu.
Noh, nagu revolutsionäär, kes kah tõuseb üles.
Miskipärast...
Raisakullile helistati mingil nädalapäeval, et kuu aja jooksul tuleb tal vaim valmis panna, et siis installitakse talle teine musketilaadne tehiskeha. Lisaks veel tuleb tal värskem roheliste x-kiirtega pommitatud hammastest pilt teha ja igemetohtrilt tähtis paber, kus kinnitatakse lausa notariaalselt, et antud ajahetkel ei ole tuvastatud ühegi juure all põletikukollet, nõutada.
See paganama niinimetet suveajale üleminek ajas esmaspäevaks plaanitud fotosesioonikava lörri - too unine uimasus painab seniajani tundeid ja tajusid, et hommikune ärkamine pole ikka see, mis vööndiajal oleks - lihtsalt ajukallerdis ei tule enam toime varajase ärkamisega.
Täna hommikul sundis Raisakull silmad avama, hoolimata öisest lennuki ja/või drooni üsna madala urinaga ülelendamisest ja sõnumipiiksatustest.
Hehh, kui Raisakull olnuks truualamlik musterkodanik, siis oleks ta juba esimese sõnumisaamise järel koheselt varanatukese kompsu sidunud ja läinud tühjale maanteele hääletama minemaks varjumiskohta, mis asub kuskil kümmekonna kilomeetri kaugusel. Palju lihtsam olnuks valge lina ümber keerata ja liikuda vaikselt, et kaaskodanikes paanikat mitte tekitada, kalmistu poole, mis on tükk maad lähemal.
Aga ei...
Elu on vorminud Raisakulli anarhisti-laadseks pohhuistiks, et ohuteavitusi saades ei reageeri ta üle ega ümber, sest need teavitused on tõtt öeldes nii lapsikult koostatud ja saadetud umbmääraselt.
Tänaöised sõnumid mainisid näiteks Virumaad tervikuna ja Pärnu-, Rapla- ja Harjumaad, millel pole mingit pistmist Raisakulli praeguse asukohaga.
Suur sõda hiilib vargsi ligi...
Riigiisad ei tee midagi selleks, et rakenduks totaalkaitse põhimõtted.
Kaiseminister oleks pidanud koheselt, kui esimene droon piiri rikkus ning Auvere korstent rammis, organiseerima kogu Eestis asustatud punktides kogunemisi, kus õpetatakse mitmeid relvaliike käsitsema. Tegelikult oleks sellega pidanud alustama siis, kui Kreml annekteeris Krimmi...
Ning tundub, et ka äranämmutatud mitmekihiline õhutõrje pole veel valmis.
Patsifismi tolereerimisega tuleks nüüd praegusel hetkel küll lõpparve teha. Seda enam, kui kaeda Ukrainas toimuvat, kremliidid hävitavad niiehknaa kõik, mis elamiskõlbulik on, et ei aita agressorite kannikate vahele pugemine ka mitte üks teps - kasulik idioot on võrdne kahurilihaga, keda ohverdatakse kõigepealt...
...tulle.
Alljärgnev on Jänkistani presiidiumi esimehe tekitet Gröönimaa-poleemika järelm.
Ja siin-seal kohatud ütlustest lähtudes, et Euroopa ei saa ameeriklasteta hakkama, võib-olla tuleks eurooplastel ühineda USA-ga. Pluss Britannia krooni all olevad riigid üle ilma, lisaks veel demokraatiameelsed. Tekiks Maailma ühendriigid ehk USW.
Raisakulli kolp on tõtt-öelda seda ideed USW teemal veeretanud sellest ajast, kui pseudokommunistide okupatsioon kokku kukkus. Ikka ja jälle kerkis see mõte pinnale, kuid Raisakull surus selle taas ja taas alla põhjendusega, et aeg pole veel selleks küps.
Äkki nüüd on?
Viimaste justiitsala uudiste valguses, kus meil on kurjategijaid vähemaks jäämas, et vanglad näitavad tühjenemise märke ja otsitakse võimalusi nende kambrite taastäitmist "rootsi pättidega".
Selle valguses kerkis keelele lihtlabane küsimus.
Kui meil, eestlastel, on rahvasuus kinnipidamisasutused elik vanglad tuntud "rootsi kardinate" sünonüümi all, kas nüüdsest samad asutused nimetatakse Rootsis rootslaste poolt ümber kui "eesti kardinad"?
Kuna ÕS-ist on välja roogitud mitmed vulgaaarsed sõnad ja nende tähendused, põhjuseks on toodud koostajate poolne seletus, et ÕS on ametliku suhtlemise sõnaraamat, siis võib roppusi igaüks tarvitada oma äranägemise järgi, kartmata tagajärgi.
Näiteks riigiametnike solvates või kasutades inimloomadega suheldes ebatsensuurseid väljendeid, võid pääseda vastutusest viitega - "Aga mida sina siin mölised, raisk... Seda sõna pole maakeeles enam olemas! Ei usu? Kae siis ÕS-ist järgi!"
Raisakull on viimasel ajal lugeja olnud. Sellest tulenevalt on kommenteerimise-ikaldus käepärast vabandusena võtta. Kuid mõnel puhul tuleb koivad tagumiku alt välja sirutada ja kähiseva häälega nokkima hakata.
Nõnda jäi Raisakulli läbi okulaaride peakolu elektrilise süldi voltide vahele pidama pealkiri Rahvusringhäälingu lehelt: Venemaa tunnistas, et ristleja "Moskva" uputas Ukraina.
Kuramuse päralt - Raisakullile jäi mulje, et nimetet ristleja pardal oli uut tüüpi superrelv, et see suutis kogu Ukraina ära uputada...
Hehh...
Teine kodumaise meediumi halamise teema oli iibe teemal - lapsi sünnib aina vähem ja rahvastikupüramiidis on seetõttu väga suur auk. Ja sellega seonduvalt tekib küsimus, kes tulevastele pensionäridele väljateenitud pensioni maksma hakkab?
Raisakull oli omal ajal ironiseerinud kliimaministeeriumi teemal, kui see loodi ja avalikkuse ette toodi.
Kliimaministeeriumi asemel võinuks luua hoopis kiimaministeeriumi, mille ülesandeks oleks tuimade eestlaste tiiraseks ajamine, et need teeks sugu.
Üks kohane nali möödanikust:
Armeenia Raadiolt küsitakse: Mida kardab seltsimees Leonid Iljitš Brežnev kõige rohkem?
Armeenia Raadio vastab: Et hiinlane õpib sõdima nagu eestlane ja eestlane õpib sigima nagu hiinlane!
Ei, Raisakull poleks elu sees uskunud, et ta jõulude ajal saab kohalikust hüpersuperminimarketist kondiaurumasinaga söömaollust tuua - nüüd on ka see "murtud sirge" papüüruselehele mökerdatud.
Kui juba tehnoloogiaga sai alustatud, siis jätkab Raisakull seda teemat.
Et saaks selle mõtte lihtsalt kaelast ära ja see ei jääks ajuollust segi vispeldama.
Tehisaru või miskise sarnase küberneetilise imelooma arendamine lööb varsti vaheda mõõgana maailmal jalad alt. Just nagu maarahva eeposes Kalevipojal.
Kui juba praegu saavad igasugused petturitearmeed aastatuludesse kasseeritud miljoneid, siis varsti on kelmidel/pättidel vaja ühte-kahte tööriista, mis koorivad tehisaru kasutades miljardeid. Igasugused pinnid ja pannid, punnidest ei tasu köhidagi, on neil supertehismõistusel juba tuletatud - pole vaja inimeseloomi tülitada, vaid kogu nende raske tööga kokku kraabitud töötasud sulavad pangakontodelt nagu augustikuine tahke vesi. Ei aita siin mitte mingid turvasertifikaadid ega ilmselt ka keerulisemad algoritmid.
Lahendus saab üks olla - arveldamine käib nagu muiste sularahas.
Ja see on ka odavam ja ühtlasi turvaline meede...
Mis tollest, et riigil jäävad mingid maksud saamata. Kui ei suudeta küberkurjamitelt mingeid makse sisse kasseerida või vähemalt nende tegevusele käppa ette panna ehk teisisõnu ohjeldada, no milleks siis ausat inimlooma peedistada.
Raisakull on tükimat aega elanud sõjaootuses. Mitte, et ta just seda sõda ootaks. Pigem juba põlgab.
Ja ettevalmistused vaenutegevuseks on tal üleüldse tegemata. Needki proosalistel põhjustel. Sest, kui tuumapomm kuskile langeb, siis on kõigest ükskõik - kiirgus saab su niiehknaa kätte. Juba selletõttu ei näe Raisakull üldse vaeva, et teda kappama saaks kamandatud...
Kuna kunagine punaste kaantega "vaenupilet", kus kirjas, et Raisakull on teise kategooria soldat, on käeulatuses, ei hakka ta kunagi kuskile pagulusse end sättima. Ootab rahumeeli vaenlase ära ja näitab okupantidele seda eelpool mainitut raamatukest ning läheb "Allahi nimel" kahurilihaks. Seda viimast muidugi kohapeal, pakkudes "vabastajatele" viina, mille sisse sokutatud "kurat-teab-mida"...
Tõsisemalt võttes on Raisakullil kogu eluaeg kuklas mingi kummaline tunnetus vasardanud. Et kui pulmad teeb, siis mesinädalaid ei tule - sel hetkel, kui ta jah-sõna annab, algab suur sõda. Igatahes too nägemus maalis koljuseinale pingutatud ajulinale panoraamse varemetes suitsevate hoonetega pildijada.
Mis teha - see ju üsna karm olupilt...
Ilmselt seetõttu annab ka saatus igasugu keerdkäike ette, et jummeliperast kõik naised just Raisakullile korvi annaksid. Ja ajas edenedes Raisakulli kolemeel on nii kõrgelt haritud, et allapoole aju poolt paikapandud iludust ei ihka. Ta teab niiehknaa, et kole/ilu on subjektiivsed mõisted, kuid sõna otsesemas mõttes silmarõõm peab näima okulaaridetaguses ajukallerdises kui preemia.
Seniste eluvintsutuste eest Nobeli rahutasu pole võimalik sisse kasseerida.
Sest mitte keegi ei usu...
Raisakull mõttekäik käib viimasel ajal ühest teeservast teise, kuni ühel hetkel on niiehknaa see mõttejupike kas kraavis või võpsikus.
Ükspäev oli nädala või kuu-uudis, et puumat olla meie Eesti kodumaa kagunurgas nähtud - et olla teine kuskilt Lätimaa loomapargist lahti pääsenud. Ja siis mõned olid lemmikloomaga jalutades trenni mõttes pika ringi ära teinud ning panid selle kirja kui "olin/käisin puumajahil!". Nojah, Raisakulli teada teeb veel tabamatu kaslane lemmikloomale üks-null ära. Kui just spetsiaalselt puumajahiks treenitud koer pole.
Aga mitte sellest ei tahtnud Raisakull sõna võtta. Nagu ka sellest, et sigu, õieti metsanotsusid, on padrikutes ja viljapõldudel küll ja küll, levitades seakatku nimelist haigust kodustele põssadele. Mis omakorda viis Raisakulli mõttelennu miskipärast sinnakanti, et äkki veel "tabamata ime" ehk puuma tuli appi epideemiale lõpp teha.
Raisakull tahtis puumajahilistele mainida, et niinimetet "rudidas"-tooted on müügil linnades teatud spordikauplustes.
Täna hommikul, peale kohustuslikke iidamast-aadamast ajast pärit loodusekutsetoiminguid, pani Raisakull sauna kütte.
Varasematel kordadel oli asi nõnda, et kui lõuna paiku kerisele tuli alla teha, siis ajas suitsu sisse, mitte ei tõmmanud korstna kaudu välja, sest tõmmet polnud. Põhjus teada - korstna soojenemine päikese poolt pani ju korstnaavale nähtamatu prundi ette. Siis lehkasid ülejäänud pool päeva nagu suitsuahv. Seda eriti tuulevaiksel ajal...
Kui keris "läks käima", tuli ka katla alla tuli teha. Parasjagu puid asetatud koldesse, tuli Raisakullile meelde, et tuleks millalgi surnuaeda visiteerida - homme on Amblas kalmistupüha.
Sünoptikute tänast ja homset prognoosi inspekteerides otsustas Raisakull, et tuleb ikka täna ära käia. Ilm on taas normaalseks läinud - pea ka enam ei valuta, nagu eelnevatel kuumadel päevadel.
Kuumalaine ajal, mis mõned päevad tagasi veel siitkanti valitses, püsis Raisakull viisakalt öeldes varjus, tegelikult oli ta täitsa teovõimetu, õieti küll teooimetu, võimetu mingit suuremat/väiksemat tööollust ette võtma. Ja ega ka parmud lasknud ninaotsa välja pista - kui päike, mõnikord ka vähese pilve tagant, oma lõusta näitas, nii kohe olid nad karjas kallal nagu ülemjuhataja käsul. Tegelikult ei tasu parme süüdistada, sest Raisakull on aja jooksul aru saanud, et need valusasti pistvate putukate näol on tegemist kubjastega, kes sunnivad inimloomad ülikõrge ultraviolettkiirguse, mis on nahavähi tekkel suurem süüdlane, eest pakku minema.
Niisiis, kui katlas vesi soojaks sai, pani Raisakull tares töised hilbud selga ning käis jalgrattaga surnuaias - kraapis rehaga platsi puhtamaks. Naastes kodutanumale otsustas ta ka muru ära niita, enne kui sauna ennast pesema läheb. Igasugused rasvased parmud tiirlesid ümber traktori ja mõni eriti pekkitäis isend, vist võis olla kiin, istus kapoti peal nagu mingi "miska", ninaots ette suunatud. "Nigu luksuslimusiiniga sõida!" - nentis Raisakull.
Muruplatsid said niidetud, läks Raisakull "ära õhtale", mis tähendab seda, et täna enam tööd ei tehta ning kobis sauna oma higi maha pesema.
Neil päevil käis Raisakull tohtri man nii üle- kui läbivaatlusel.
Sai teada, et kõik näitajad alates südamest ja laenatud verest lõpetades kopsu-maksaga on parimas korras.*
Kuid skeletiolemus on kulunud üksjagu.
Raisakull jõudis järeldusele, et ta on kogu oma elu valesti elanud, eriti viletsat kondibuketti kaedes.
Seda enam, kui rasket tööd sai vehitud - alul võitööstuses 50 kiloseid soola ja soodakotte objektile transportides lisaks 20 kiloste või ja juustukastide furgoonmasinatele laadimisel, hiljem aga peale esivanemate talu tagasi saades loomade kantseldamine, heinategu, küttepuude tarimine jne. Need tööd tuli ära teha, hambad ristis. Mõnikord küla peal olles võttis Raisakull osa seatapu-järgsest kintsu vasakuletoimetamisest kuuri alla jahtuma, külamehe metsas kuuskede laasimine oli selle kõrval kökimöki.
Nõnda, et ilmselt sinnakanti nood parimad aastad (loe: tervis) jäidki, kuid sellegipoolest ei vaheta Raisakull seda aega teise vastu.
___________________
*Mis viis Raisakulli uitmõttele, et ta on ülitäiuslik organidoonor...
Korrat vötaks!
Nõnda ei saa üldse suvel tööd teha. Eriti liinitaolist tööollust. Raisakull ei tea ega saagi teada saama, kuidas töölisklass tööpinkide taga tööd vehib teha - too on ammune ja ähmane mälestus jäänud tollest ajast, kui Raisakull veel noorsandina tööpõllul tegu viskas teha.
Kuigi tuleb tõdeda, et sügise tulekul on Raisakull rohkem liigutama hakanud.
Et Raisakullil kodused toimetused tehtud saaks, peab ta nüüd passima päikese peitupugemist.
Aga see on vana kavalpea ise (ikkagi miljardite aastate jagu kogemusi) - niipea kui Raisakull oma nina välja pistab, nii kohe on ka päike ja koos sellega parmud ja muud verdimevad sitikasatikad paksult ümber. Juba seetõttu kasub hein juba üle pea ning pea siis igasugused ametiloomad näpuga osutama hakkavad - et, näe, milline looder!
Jah, see on ammuilma kõigile selge, et Raisakull olude sunnil looderdab või molutab asja eest või taga. Lausa meisterlikult esikoha vääriliselt.
President võiks isegi tunnustada Vabariigi esiloodrit või vähemalt mingi auraha luua ning annetada see Raisakullile.
Seda enam, kui viimasel ajal on massimeediumis hakatud looderdamisele hosiannat laulma.
Eile oli alevis jaanik.
Ausalt öeldes mõtles Raisakull küll kohale minna, aga kondivalu lõi külje sisse, seega loobus sellest käigust. Istus teleka ees ja kaes vutti. Paar minutit enne keskööd läks Raisakull päevale punkti panema, kui ilge tümakas kaugusest ta lokaatoritesse kandus - no ei ole tema teema see tänapäevane tiskuvärk. Vanu tiskulugusid jõuab Raisakulli ajuollus seedida, aga vaibakloppimist küll mitte. Raisakull saab suurepäraselt aru, et aeg on edasi läinud ja noortel omad tantsulood.
...Umbeskauges viis aastat tagasi oli Raisakull Väike-Maarja jaanikul, mis peeti Ebaveres, käinud ja seal oli toona üpris tundmatu rokipunt esinemas, siis nautis Raisakull nende noorte meeste muusikat täiega, kuigi need kuuldud lood ei olnud jaanimeeleoluga kohaldatavad. Jaanituledel on alati mängitud maakeelseid rahvale südamesse läinud lugusid.
...Ühel aastal palju aastaid enne seda, kolhoosiaegu, oli "Palderjan" Müürikul esinenud. Toona oli Raisakull oma vanematega jaanikul olnud ja ümber oma ema tiirelnud, mis kaugusest näis tantsuna, siis oli lavalt kostnud märkus, et miks rahvas ei tantsi nagu need kaks seal eemal.
... Sel ajal, kui Bakuu oli meie, peeti peale Müüriku ka Vao jaanikut - mõlematest sai osa võetud. Raisakullile on tagantjärgi jäänud mulje, ponnistas vana Borka või naba välja, aga Vao jaanik oli üle kõige...
Täna on jaanilauba.
Raisakull on seda tähistades üksi. Vedas kõik vajalikud asjad elik tuleaseme, kustutusvee, laua, toolid kohale ja kuskil tunni aja pärast lööb "peole" hääled sisse. Seejärel tuleb külmiku manu astuda ning saslõkk ja vorstid kaasa haarata, lisaks lõikelaud, pudel veini ja muidugi pokaali - selle viimase all mõeldakse õlleklaasi...
Head Jaani teile kõigile!
... jah, segavaid asjaolusid on nii palju, et Raisakull oma tegemistega ei jõua puile ega maile.
Küll ajab üks töö teist taga, nuka taga passib kolmanda kolonnijagu tegemisi.
Eks seetõttu ei oska ta ka enam elust rõõmu tunda.
Tegelikult sellist emotsiooni nagu seda rõõm on, pole olemaski, kuid Raisakullil peab elus mingisugune stiimul olema, kus ta peale enese ribadeks rebimist saaks täit rahulolu nautida.
Mis tundub ulmevaldkond olema - et definitsioon kui selline on olemas, aga tegelikkus on midagi muud.
Hommikul ärgates astub Raisakull kaalule, jätab endale meelde selle näidu ning lonkab paremat jalga järgi liibates nurga taha vett laskma. Siis taresse naastes põikab kasvuhoone manu, avab ukse ja luugid, et tomatitaimed oma solaariumis liialt ära ei karamellistuks. Viimseid uneriismeid maha raputades astub tubasesse tsooni, misjärel ühendab veekannu särtsuga ning suundub tagasi koiku juurde, kus kaal ootab uut raskusetajumist. Nüüd näitab selle sihverplaat, et hoopis paari kilo jagu on Raisakull veelaskmisega mitte maha, vaid ebaloogiliselt juurde võtnud.
Ärge nüüd öelge, et patarei on tühi, see sai vahetatud - ikka sama müstiline kaalutõus peale hommikust kuselkäimist.
Nädal tagasi mingil ajal trehvas Raisakull raadiumit kuulama.
Ega eriti pikalt ei saanud kõrvadesse noid rohelisi radioaktiivseid laineid püüda, sest stuudiumist kostus järjekordne hala, et valdadel pole raha.
Raisakull vihastas ja tõmbas juhtme seinast.
"Kurat neid debiilikuid võtku! Muud pole kui - valdadel pole raha??? Valdadel on raha küll, kui vaadata niinimetet ametnik-spetsialistide horde ja nende ülalpidamiseks peetava palgafondi suurust.
Lahendus?
Vallavanem on auamet - selle eest palka ei saa, sest oma egomaniakaalsust saab rahuldatud ka ilma tasuta.
Ainus tegelane, kes palka saab, on vallasekretär.
Ülejäänud mudru* pole vaja üleval pidada..."
* Vallavolikogu tuleb kokku oma kulu ja kirjadega, mida ei kaeta vallaeelarveliste vahenditega, niisamuti ei tasustata vallavolikogu esimeest ega tema abisid (kui ei meeldi, siis lahku volikogust).
Kuna riigikogu võtab vastu põhilisi otsuseid, mis puudutavad valla toimimist, siis tuleb riigikogul endal leida riigikassast eelarvelisi vahendeid spetsialistide tasustamiseks. See tähendab, et spetsialistide koolitused ja palgafond tuleb kinni taguda riigikassast - kõik saavad ühese arusaamise või standardi, mida antud seadus ellurakendamisel endas kujutab. Ega pole mõtet igas vallas pidada ühte-kahte inimest, kellel on erinev arusaamine naaberomavalitsuse sama eriala töötaja(te)ga.
