Jupiti, ikka jupiti...

 Korrat vötaks! 
Nõnda ei saa üldse suvel tööd teha. Eriti liinitaolist tööollust. Raisakull ei tea ega saagi teada saama, kuidas töölisklass tööpinkide taga tööd vehib teha - too on ammune ja ähmane mälestus jäänud tollest ajast, kui Raisakull veel noorsandina tööpõllul tegu viskas teha.
Kuigi tuleb tõdeda, et sügise tulekul on Raisakull rohkem liigutama hakanud. 
Et Raisakullil kodused toimetused tehtud saaks, peab ta nüüd passima päikese peitupugemist.
Aga see on vana kavalpea ise (ikkagi miljardite aastate jagu kogemusi) - niipea kui Raisakull oma nina välja pistab, nii kohe on ka päike ja koos sellega parmud ja muud verdimevad sitikasatikad paksult ümber. Juba seetõttu kasub hein juba üle pea ning pea siis igasugused ametiloomad näpuga osutama hakkavad - et, näe, milline looder! 
Jah, see on ammuilma kõigile selge, et Raisakull olude sunnil looderdab või molutab asja eest või taga. Lausa meisterlikult esikoha vääriliselt.
President võiks isegi tunnustada Vabariigi esiloodrit või vähemalt mingi auraha luua ning annetada see Raisakullile. 
Seda enam, kui viimasel ajal on massimeediumis hakatud looderdamisele hosiannat laulma.