Taskutellistest

Raisakulli väga kuulus väike taskutellis Nokia5230 hakkas nagu vanaks jääma, seda akumahtuvuse poole pealt, siis muretses Raisakull eelmise kuu lõpupoole uue kerge taskubriketi Nokia8210 4G.
Millalgi eelmise aasta lõpupoole saatsid vast kõik mobiilside pakkujad oma kundedele SMS-e, mis teavitasid 3G võrkude sulgemisest ning soovitasid uue mölaföni osta.  Soovitavalt 4G toega. 
Raisakull uuris asja ja leidis, et kuna temal sellest suht poogen 4G-st ja ega tal ka 3G-d eriti vaja ei läinud/lähe, siis tema seadistas kogu krempli 2G-le üle, sest see ei pidavat veel kuskile kaduma. Need 3G/4G ja ka 5G on vajalikud interneeduse tarbeks, millest Raisakullil on täitsa kama.
Kolmas nädal hakkab lõppema viimasest akulaadimisest ning tundub, et kuu lõpuni peab uus telefon tavapärase kasutuse käigus aku vastu. 
Androidiga Röövik elik CAT on paralleelselt kasutuses, aga ainult ilmateate jõllitamiseks, kaardilt asukoha määramiseks ja muusika edastamiseks Jeebeli elik JBL sinihambaga kõlari kaudu. 

Tiigriaasta lõpetus

 Siit tuleb tiigriaasta viimane mölin. 

Selleaastane tiiger tegi ära selle tembu, mida eelmine, tosin aastat tagasi valitsenud suur kaslane ei suutnud. 

Ta möirgas... 

.

...ja rebis taevasse küünisejäljed... 

...ning katkestas sellega järsult mõned suhted. 

Kahju küll, kuid nüüd tuleb astroloogia tõlgendamiskunsti uskuma hakata. 

Kunst "kuntzi" pärast

Täna, Wabariigi aastapäeva hommikul, kui midagi teha polnud, võttis Raisakull ette ärkamise. Esimene toiming oli silmalaugude lahti kisklemine, mis peale mitmekümneminutilist raskejõustiklase moodi higistamist lõpuks said avatud. Seejärel tuli kiirelt hommikvõimlemise järgmine faas, mis hõlmas endas ürpidesse pugemise. Kuid see sai sooritatud kiirelt. Edasi olid libedusega seotud tasakaaluharjutused.
Tuppa tagasi koperdades pani Raisakull kohvivee hakkama ning soovis endale kõike head Wabariigi aastapäeva puhul ja tegi vist ülearu hirmkanget kohvi, mis võis olla isegi vanade merekarude kõige kangemast grokist vängem. No kui kolbasisene sült veel üheksandas staadiumis külge keerab, on kõik võimalik. Magava pilguga kanti üle kõikvõimalikud toimingud, mida võiks täna teha, siis ülalolev pilt ongi kõige selle tulem ehk teisisõnu kunst "kuntzi" pärast... 

Vaese mehe jõulud ka seks korraks läbi

 Raisakull mõtles üleeile, et teeb blogilugijatele üleskutse vastlapäeval vähemalt liuelda mõne meetrikese - kes jääl, kes mäel, kes hoopistükkis paljal asfaldil -  selle nimel, et vabariigi linasaak ei kärbuks.

Raisakullil oleks sellisel juhul olnud omad kasud ka sees. Nimelt senised küljealused linad on hakanud kulumise märke näitama, et paslik olnuks neid mitte-veel-läbipaistvaid linu aknaklaasideks ümber vormistada - leota korraks vees ja jäta lumele tahenema, siis seejärel pane teised kiirelt müüki. See ei loe, et otseselt läbi ei paista. Peaasi on kunstilisus selle otseses tähenduses - ilmakuulsa blogardi jäetud jäsememuskullide ning keha uinumisejärgse kerratõmbunud lootoseasendi kurvijäljed maksavad ka midagi kunstilises plaanis lisaks loomupärastele kortsudele. 

Üleeilsel päeval suusatas Raisakull ära raudpoltkindlalt kümme kilomeetrit tunni ajaga, mis annab hea ettekujutuse, kaua läheks maratoni läbimiseks, kuigi nagu enne sai siin blogis kuskil öeldud, ei kavatse Raisakull aja peale sõitma minna. 

No siis Raisakull oli eile valmis liuglema, kuid värskes allasadanud lumega ei tulnud see monoloogi allagi - Raisakull ei tea siiamaani, mis kemikaali ilmataat lume koostisesse lisas, et see kleepus kogu aeg suusa külge. Sa kuradi raisk, kus ikka võttis võhmale see betoonsuuskadel liivapaberil suusatamine - paari ringiga oli keel vestil ja jalg tönts. 

Aga vähemalt sai rebased veidi süüa - hernesupist ülejäänud läbilutsutatud konte sai neile viidud. Kuigi võinuks neile viia selle vastlakuklipuru... 

Te saite õigesti aru - Raisakull on laisk. Selle asemel, et vormida mitu väikest kuklit, teeb tema hoopis ühe suure ja pistab vahukoort ikka mõnuga vahele... 

Lambist võetud

Täiesti lambist on tänased hetked, milled Raisakull kinni püüdis. Tegelikult oli neid rohkem, kuid paarist aitab esialgu. 

Ülemisel pildil on näha miskine rakett või optiline silmapete, mis suundub päikese poole ja näha on ka kaks talvist (viker)kaart elik halot.

Alumist sai veidi töödelda ning tulemuseks...

Raisakull avatud uste jahil

 Lugesin kuskilt, et välja on kuulutatud avatud uste päev ning mis muud - kimasin kohale.  
Ekslesin veidi linnas ja võsas enne, kui märkasin suunaviita:

Kurat, valetasid, raisad - avatud ei olnud uksed, vaid hoopis väravad.

Lõpuks leidsin õige ukse üles, aga selle esine oli kinni pargitud - soe koht tõmbab ju igasugu karvalisi ligi.

Ohkasin veidi ning võtsin lambanahkse kasuka üll ja astusin kulunud läkiläkit pähe surudes külma kätte. Tagasi vaadates tundus, et isegi lambivalgus võttis mingisuguse mütsiolluse kuju.

Ja kõik see jant kestis justkui kaduviku nimel:

Möh, mis vaba meedia?

Ilmselgelt pole Tummpää rahvasaadikutel aega ja ega ka ilmselt ka tahtmist oma arust Olümpuse mäelt rahva hulka tulla ega püüa ka pööbli eluolu üle huvi või muret tundmast. Tänavatel jõlkumisest võib ainult unistada. Kuigi sellest võib kasu olla. Võib-olla seetõttu jääb märkamata ka tänavakunstnike krahviti. Näiteks allolev on viisaastakutagune tundmatu kunstniku tundmatu teos, mida peaks iga poliitiline broiler või kanakukk nägema enne, kui kaagutama või kirema kipub. Sestap on vast mõttekas idee, kui igal aastal tehakse nii Riigikogu saadikutele kui ka valitsuse liikmetele tuurilaadsed matkad, mis kulgevad mööda õpetussõnu täis soditud seintest. Pärast tuuri jagab presiidium kõigile tuuril osalejatele valged paberilehed või tahvlid-krihvlid kontrolltööks. 

Toda viimast nimetatakse nähtu kinnistamiseks.  

Ma siin mõtlesin vaba meedia, tõeliselt vaba meedia üle, nagu ametist tagasiastunud politseiminister mainis uskuvat tõtt rääkimas.  Või on tal mingi tihe agentide võrgustik ühendriikide pinnal, et ta teab täpselt...

Jõudsin millegipärast järeldusele, et vaba meediat pole enam olemas - on vaid eri huvigruppide poolt edastatav ühepoolne infotulv. Sestap pole ime ka, kui eurosaadik Jaak käis ainult vabariiklasi vaatlemas, kuigi võinuks ka demokraate jälgida ning edastas seetõttu oma parteikaaslastele ühekülgset infot.

Ühekülgsete teavete omaks võtmised võivad ministrid pehmelt öeldes natuke napakaks teha. 

Kui analüüsida isa-poja ja nende pühast vaimust vaevatud sõnakasutust, siis mulle tundub, et nad tarbisid eelkõige ja edastasid KKK ideid... 

Raisakulli sildijaht

Tee või tina, aga Raisakull ei mäleta, kust ta selle sildi üles korjas.
Võimalik, et Kaduviku teatrist... 

Teine ülesvõetud hetkevääratus ei vajanud vähemalt ei paberit ega kleeplinti ja oli kõigile nähtav, kui sinna satuti. Raisakull aga kogemata sattus ja võttis selle ülesvõttena üles, kuid kes selle krahviti autor olla võib, on talle tänase päevani teadmata.

Nagu väike ja salapärane vihje oleks teiste votujahiliste püütud trohveede kommenteerimisele. 

Ja kui Raisakull püüab oma mölisemist koomale tõmmata, siis tuntakse millegipärast huvi tema tervise üle.

Kes ei tööta, see ei söö

Kõigepealt tuleb siga vardasse ajada.

 

Üleilma külaliste kokkusaamiseks tuleb röökida: SSÖÖÖÖMMAAA!!! 

Talgulised-lapulised kokku aetud, et pakkuda neile fantastilist pidurooga õhust ja armastusest.

 Hääd isu!

Kaks kivikuju

Pea 11 aastat tagasi sai esitletud ühte kiviraiduri eepost, kuid nüüd tahetakse kive näha.
Põllukive pole mõtet siin näidata, küll aga paar taiest, mis ühe Eestimaa tuntuima kujuri meisli alt on välja tahutud.
Esimene on koopia, kas tahame seda või mitte, sest originaal lasti 1949. aastal õhku.
Alljärgneva kuju ehk koopia autor on Anton Starkopfi lapselaps Hannes Starkopf, kes tahus selle küllaltki originaaliväärsena.
Kuigi originaalsammas oli A. Starkopfi ja Rahuinglikuju F. Sannamehe tehtud.
Lisaväärtus loo juures on see, et tollane Riigikogu esimees Jaan Tõnisson oli avamisel oma kingad/kalossid jalast võtnud ja sokkide väel kõnet pidanud.

Rahuingel pärjaga

Järgnev on võimuvahetustest suht puutumatuks jäänud Anton Starkopfi töö.

Poiss moonidega

Kuna selle poisi kohta on käibel valdav arvamus, et poiss sõi liialt mooniseemneid ja selle tagajärjel ta suri, siis minu vanaema väitel Lothar läks Ambla jões kasvavaid vesikuppusid korjama ning uppus.