Noid segavaid...

 ... jah, segavaid asjaolusid on nii palju, et Raisakull  oma tegemistega ei jõua puile ega maile.
Küll ajab üks töö teist taga, nuka taga passib kolmanda kolonnijagu tegemisi. 
Eks seetõttu ei oska ta ka enam elust rõõmu tunda.  
Tegelikult sellist emotsiooni nagu seda rõõm on, pole olemaski, kuid Raisakullil peab elus mingisugune stiimul olema, kus ta peale enese ribadeks rebimist saaks täit rahulolu nautida.
Mis tundub ulmevaldkond olema - et definitsioon kui selline on olemas, aga tegelikkus on midagi muud. 

Hommikul ärgates astub Raisakull kaalule, jätab endale meelde selle näidu ning lonkab paremat jalga järgi liibates nurga taha vett laskma. Siis taresse naastes põikab kasvuhoone manu, avab ukse ja luugid, et tomatitaimed oma solaariumis liialt ära ei karamellistuks. Viimseid uneriismeid maha raputades astub tubasesse tsooni, misjärel ühendab veekannu särtsuga ning suundub tagasi koiku juurde, kus kaal ootab uut raskusetajumist. Nüüd näitab selle sihverplaat, et hoopis paari kilo jagu on Raisakull veelaskmisega mitte maha, vaid ebaloogiliselt juurde võtnud.

Ärge nüüd öelge, et patarei on tühi, see sai vahetatud - ikka sama müstiline kaalutõus peale hommikust kuselkäimist.