Reedel

Raisakull lööb aega teispoolsusesse, kuna keris ajab tossu sisse. Jajah, Raisakullile tundub praegu küll, et ta lõhnab nagu suistubroilerikoib. Isegi neelud juba käivad lõnks ja lõnks... 
Sest Raisakull peab enne suurde linna minemist ennast küürima, muidu ei võeta teda tänu "peente aroomidega" jutulegi. Ehkki mingisuguseid linnasakste sõõrmetele istuvaid lõhnu on balloonides tallel, ei tahaks siiski neid endale peale piserdada. Võib-olla minestavad sellise lõhnabuketi peale.  

Reedel käis Raisakull Tarbatu linnas ära.
Et viimane konsultatsioon enne küljeluu vahetust. 
Sõnumis kästi julmalt registratuuritädi mitte shokeerida. Nagu eelmisel korral, kui Raisakull küsis lisaks suure varba jaoks ka sildikest - noh see igaks petteks. 
Igal juhul jõudis Raisakull varem kabineti ukse taha, kus ta istet võttis ja möödujaid silmitsema jäi.
Üks vanem pikakasvuline naisterahvas tuli mööda koridori ja Raisakulli istekohani jõudes küsis midagi istujalt. Raisakull tegi küsiva näo pähe, sest kõik sõnad tema lokaatorisse ei jõudnud. Nüüd tabas Raisakull ära et võõramaa keeles räägiti, ja kahetseva näoga vastas ta enda arust sama võõras keeles - ižviniite pazaalusta, ja nee panimaaju parusski... - mille peale tädi Stjoopa oma karku kohendas ja edasi liikus. Või õigemini tuldud teed tagasi.
Takkajärgi tundus Raisakullile, et küsija oli vähe eksinud ja otsis väljapääsu koridorist tänavale. Kui see tõdemine pärale jõudis, noh muidugi oli tädikene silmapiirilt kadunud. Ometi istusid muud abivajajad, isegi need, kel vanuse tõttu vene keel suus, silmad kaasataritud ekraanidel kinni. Ilmselt oli Raisakull selles koridorilõigus ainuke, kel polnud niinimetet nutitelefoni. 

Kui Raisakull oli ortopeediaõe kabinetis peale vereandmise ja ülevaatusega ühel pool, pakuti talle opiaega päev varemaks, millest tuli kinni haarata, sest kaua sa ikka seda valu kannatad ja seda ilma valuvaigistiteta.  Vajalikud okustaadid kokku korjanud,  tuli tal EKG kabinetti liibata, kus peale kušetil viibimist tunnistati südametegevus korrasolevaks. Järgmine käik oli sama koridori tagasi minna ja radioloogide manu ilmuda. Röntgenikabinetis asetati hargivahele üks metallmuna ning kästi pöiad sissepoole keerata. Pildid tehtud, oli Raisakull vaba.  

Väljas olles, oodates transporti, helistas Raisakull kliinikumis töötavale sugulasele, et küsida -  miks Kliinikumi ees polnud ei punast vaipa maas ega pasunaorkestrit mürtsu tegemas? 
Telefon tegi paraku tuuut-tuuut...  

Pööbelmanni instituuti, mis pidas 85 aasta juubileumi, Raisakull ei jõudnud. Ta oleks tahtnud kiirelt väisata, kuid köhahooaeg ja sellega seonduvad riskid ei tasunud ära - muidu lükatakse küljeluuvahetus määramata ajaks edasi. Sestap jäi vana koolimaja üle vaatamata. 

Ülejäänud päevadel sisustas Raisakull aega lõhutud ahjupuude ladumisega, millega jõudis alles eile ühele poole. Pliidipuid on aega tükeldada ja lõhkuda kogu suve... 

Nüüd läheb Raisakull pessu, sest hommikul on juba minek.