Uinunud koletise ärkamine

Aga see uni oli väga magus, et Raisakull on nüüd vähe segaduses, kas teda äratati või ta ärkas ise. Pigem vist ikkagi äratati...
Igatahes teadvusele tulles tundis ta vasakus kintsus sihukest valu nagu oleks profiklubijalgpallur mingisuguse topispalliga paari meetri kauguselt just seda kohta täie jõuga sihtida üritanud, murdes endal löögijala hüppeliigese. Selline tuikav valu ... 
Sel ajal, kui Raisakulli okulaarid mööda lage liikusid, tuli tahtmine pöiaharjutusi teha. Ilmselt tantsivad varbad andsid ümbruskonnale märku, et patsient "uinunud koletis" on lõplikult ärkvel. Algas uus sagimine - koiku võeti särtsust välja ja nüüd liiguti taas roheliste x-kiirte ruumi poole. Muidugi tundis Raisakull, et ta pole enam mingi kohalik, vaid juba täheinimeseloom. Seda sõna otsesemas mõttes - vahepealse ajaga oli talle ilmunud müstilisel kombel kerele viis nibu juurde. Või niplid, kuhu saab määrdepritsiga tavotti lasta. Järgmisel hetkel tuli meelde, et peale opilauale siirdumist asetati needsamad viis kleebitavat nibu paika ja lisavarustusena tuli ka kolbale mitu niplit kleepida - need viimased olid mõeldud une sügavuse mõõtmise tarbeks. Sel ajal, kui Raisakull ootas lamades röntgenikabineti ukse taga, kiskus ta need kleebised maha. 
Röntgenikabinetis oli Raisakulli pilk pidama jäänud suurele ärarebitud servadega rohelisele leukoplaastrile, mis ilutses kubemepiirkonnas ja kollakas-oranžikarva vasakule jalale - Hmm, ei tea kas "made in china" silt ka kuskil tolkneb? 
Peale x-kirtega läbivalgustamist veeti Raisakulli koiku jälgimistuppa, kus ta veetis peaaegu järgmise ööpäeva. Nii kui Raisakull sai vererõhu membraani käise külge (paslik võrdlus passib nagu omal ajal omakaitsemehed valge või rahvamalevlased punast karva sildiga), siis tuldi Raisakulli tülitama. Esimesena oli platsis nagu aasta tagasi füsioterapeut, kes andis isegi eelmise aasta neidudele silmad ette. Väga sügav ohe tuli Raisakulli kopsudest läbi kõrisõlme, et isegi süda tõmbus kokku...  

Raisakull läheb ennast koguma.

 Ülalolev illustratsioon on juba järgmisel päeval üles võetud... 

(Jätkub...)