Tegemisi

 Tänase õhtu seisuga on Raisakullil vähemalt ahjupuud lõhutud ja hunnikutes. Pliidipuid tuleks saagida ja lõhkuda ning takkapihta kõik see kupatus laduda riita. Kiireks läheb, aga Raisakull ei kavatse kuhugile kiirustada. Kui vaid küljevalu lubaks tal tegutseda. Homme aga tuleb mõned koormad oksi ja vanu vaarikavarsi kokku roobitseda ning need kuskile metsa alla poetada. Seejärel saab halge riita laduma hakata. Kuramus küll, mõned töölõigud tõmbavad töötahet alla merepinna taset. Ei ole kerge ka tuju ülespoole kergitada. 
Järgmise nädala lõpupoole tuleks kliinikumis iseennast esindada ja pärast ehk võib-olla korraks vaid eksida Pööbelmanni instituuti, kus kuuldavasti peetakse stuudiumi juubelit ja kuhu Raisakull pole juba aastakümneid (nüüd rehkendades on neli kümnendit lõpetamisest) oma molu näidanud, et ei tea, kas tunnevadki nende ridade kribajat ära. Raisakull tahaks loota, et ei tunta. Selleks tuleb alkeemiliselt hõbedaks kippuvad kuldkiharad maha ajada, justkui oleks Raisakull saanud viisteist päeva arestimaja külastust.
Mine sa võta nüüd kinni, sest kõik oleneb sohvrist - ei tahaks teisel lasta päeva ülipikaks venitada.