Tõde ei ole olemas

 Raisakull on mõnede eakaaslaste ja vanematega vesteldes põgusalt ka ukraina teemat puudutanud. Imelik on kuulda, kuidas paljud pseudokommunismuseajastul suure ja laia kodumaa armees teenides meenutasid, et toonased ukrainlased olid üldse suurimad ülemustele pugejad, et dembli ajaks olid neil mitu paela pagunitel*, alla teatud arvu ei tohtind jummeli pärast olla, ning furaškad uhkelt poolviltu peakolu otsas ja nõnda edasi.

 Mnjah, tõsi küll, pole Raisakull ühegi riigi armees teeninud, siis on ta selle koha pealt lihtsalt vait olnud.
 Põlvkond noorematega tuleb aga jutuks ikka ja jälle biolaborite teema.
Siin on Raisakull õrnalt viidanud hiina pseudokommunismuse töödeldud teabele, mis aina üllitab suure Mao Xi suu läbi antud liini.
Ja kui Raisakull mainib nagu muuseas, et igas riigis on biolabor, viiakse jutt sujuvalt üle prostitutsioonile – Ukraina olevat suurim inimliha eksportija.

 Kulla inimeseloom – ütleb selle peale Raisakull – see on ammu teada, et tüdrukud unistavad suurest rahast ning televisioon müüb seda neile nagu seepi ja öölveissi, lisaks veel alla lääne elatustaseme piiri elamist kuskil külas/linnas, sõja ajal seda enam, asi siis modelliks unistaja kirbule võtta: rahvusvaheline kuritegevus kasutab kõiki vahendeid, olgu see kohalik, vene, albaania, saksa, hispaania, briti või minugi poolest jänki maffia, et saada värsket liha lääne ja või ida turule.
Ega meie inimesed ka puutumata pole jäänud.
Meil vähemalt igas peres hoitakse järeltuleval põlvel silm peal, seal vast ei ole nii suurt kontrolli või siis ähvardustega lämmatatakse seegi maha.
 Aaa, sa küsid, mis ida turg siia puutub?
Hiinas on naiste põud, kui sa seda ei tea. Iga riigi ühiskond on põhimõtteliselt meestekeskne – hiinlastel oli ühe lapse poliitika, kõik sealsed pered eelistasid nagu terves maailmas esiklapsena poisse. Kui tüdruk sündis, näljutati ta lihtsalt ära või juhtus mingi „õnnetus”, mistõttu said hiinlased uuesti loa „poissi treima hakata”. 

 Ma võiks veelgi argumente tuua, kuid nii ühekülgset teemakäsitlust nagu sa mulle serveerid, on ausalt öeldes veidi liiast. Lisaks veel „peavoolu meedia” mainimine koos ärrituvuse tõusuga, tajun üht – sa oled ainult ekrementide allikaid lugenud. Või söödetakse sulle ette Vene-Hiina luure koostatud materjali... 
Mina tean ühte - tõde pole olemas. Ei sinu ega minu.
 Rahune nüüd maha, kulla inimeseloom, lõpetame selle teema. 

____________________

* Jefreitori pagunite triip venitati vanemseersandi pagunitriibu laiuseks...

Tähtsusetu teadanne

Raisakull annab teada, et ta sel aastal jaanituld ei teinud, tulemasinast moe pärast leegi väljavõlumisest röökimata.
Lisaks ei reostanud Raisakull üldse luusivat tuult ega mürgitanud ümbritsevat luhvti, kuna jaanikul jäi tal samuti käimata. 
Kõnelemata tollest jaburalt tähtsast jaaniöö toimingust nagu sõnajalaõite otsimine.
Isegi teleriekraanil lõkkepõletamist ei pidanud jõllitama.
Järelikult on Raisakull marupadupuduroheline.
Raisakull ei jää ootama, millal’s ühiskond tema moodi käituma hakkab, vaid lisab kiirust paigalseisuks...

Seljasäästja

Sel aastal säästis Raisakull oma selga. 
Kui aasta tagasi kasutas Raisakull veel oma lihasjõudu, punnitades selliseid umbes 2,5-3 meetriseid notte ähkides ja puhkides, vandesõnu vahele pressides, mönkrikaarikusse, siis sellel aastal oli ainukeseks vaevaks puldinuppe vajutada. 

 

Kui halge halustas halustaja...

 Näh, eile jäi kirja panemata. 
Et Raisakull muretses eelseisvale vanadusperioodilisuse ajastule mõeldes seitsmetonnise lõhestusjõuga kirve.
Toimib see elektrijõul - nuppu ja kangi vajutades läheb mootor tööle ning lükkab paku õli survel tera suunas.
Raisakull pani halumasina kokku oma mõistusega*, kuna maakeelset kasutsujuhendit ei antud kaasa, ning proovis ära ka teise.
Lõhkuda oskab küll see hopaki halustaja.
Või oli see hoopis šepak???
Ah, kammoon! millist nime see masin kannab, peaasi, et pakud ära lõhub.
Nüüd ehk jäävad Raisakulli koivad kirvelöökidest puutumata...

* - Kui firma, mis on aastakümneid siinmail tegutsenud, tahab olla lugupeetud, võiks ta siiski müüdavale kaubale kaasa anda eestikeelse mölaraamatu. Ilma, et klient sellest märku annaks - sest mõni, nagu Raisakull, ei mõika võõramaa keeli mitte üks teps. 
Sestap pidi Raisakull minema konkurentide manu ning hankima sealt samalaadse, kuid teise firmasildiga masina juhendi, mistõttu jäi talle meelde just konkurendi pakumasina nimi...

Üks töö ajab teist taga

 Nojah, täpselt nõnda kipub see olema, aga küsimus on selles, kuidas see võimalik on? 
Raisakullil pole aega eriti praeguses seisus selle üle üldse mõelda, veel vähem möliseda. Seda enam, kui eile õhtul sai lõppeks halud virna laotud ning plats puhtaks küüritud. Mõtles siis Raisakull mõned päevad vabalt võtta, kuid silm sattus seirama võililledest ja rakvere raibetest tihedat platsi, mis ümbritses halukuhja ümber ning mõistes, ega muruniidukiga enam seda niita saa, et tõmbab väljaviskeava nii umbe, siis tuli võsakas välja otsida. 
Ja nüüd Raisakull vehib mootorvikatiga heina teha. 

Tundub, et Raisakull vananeb kiiremini, kui valguskiirus kiirata jõuab.
Nüüd lonkab teine vähe hullemini, sest parema jala mõistus omab juba araabiapärase nimega tõve tunnuseid. Kõnnib Raisakull enda meelest normaalselt, kui järsku arvab parem jalg vasaku jala ette mitte liikuda, justkui unustaks ta end kohapeale mõtlema.
Kokkuvõtvalt siis - puusakont teeb valu.
Ehk tuleb kellelgi mehhaanikul Raisakulli puusale tavoti või litooli sisestamiseks nippel paigaldada lasta.
 Mis seal keerulist on - puuriga auk ette, keere sisse, nippel külge ja voilaa! määre liigeste vahele pritsida...
Siis saab ilma tohtriteta hakkama - neil ju hirmpikad järjekorrad ja suvepuhkused...

Laadal käidud

Raisakull võttis eile hommikul ennast käsile ja korjas end kokku ning vedas oma tagasihoidliku isiku rahvakogunemisele.
Mitte, et Raisakull just rahvast kardab, kaugel sellest, pigem oli asi üle pika aja selles, et sai laadal käidud. 

Ausalt öeldes oli Raisakulli Jänedale saabudes laadamelu alles lapsepapudes, et sai kiirelt lonkides selge ülevaate, mida sel korral ostmata jätta ja millele võiks järgmisel korral silma peale visata. Elik teisisõnu, Raisakullil polnud sel korral prisket kassikuldselt helkivat karmanit kaasa võetud, pigem oli seekordne käik mõeldud eelluurena. 

Ühe müügitelgi seest kostus - Härrale mett? 

Millele Raisakull vastas - Moka peale või? Tänan pakkumast, aga ma pole härra, pigem juba mats! - ja tuiskas tuulispasana edasi.
Laadaplats üle nähtud, tundus Raisakullile, et lillekraami ja lihakraami müüjaid oli täpselt pooleks.
Aga nagu öeldud, laadaelu oli alles hoogu sisse võtmas, kui Raisakull kodu poole liugles. 

Peab endast märku andma - muidu arvavad, et kooles, kurat, ära, raisk...

 

Raisakullile saadeti millaski miskise uuringuputka kutse osaleda mingisuguses Wuhani-taudi-uuringus. Et nõusoleku korral puupulga otsa aetud vatitopisega ninaneelukohta tupsutada. Kus nüüd leidsid aja surnukslöömise koha – selleks, et nimetet tegevus tehtud saaks, broneeritakse rajoonikeskusesse aegruum. 

Raisakull irvitas seepeale täiega – kuna oma aeg on palju tähtsam (kui rehkendada ajaliselt, siis terve päev läheks selle nahka) kui miskise uuringuputka oma, ning saatis küsitluse rämedalt öeldes sinnasamusesse. 

 Eelmine nädalalõpp oli Raisakullil küla peal täis õllepruukimist, metsas saagimist ja küttepuude tegemist. Jõudes tagasi kottu, ei saanud Raisakull esiti aru, mis jubevisioonist kõneldakse – esimese hooga arvas, et väikevenelased said kaela tuumajalaseene. 

Aegamisi jõudis kohale, et hoopis Ukraina võitis euroviisu. 

 Raisakullil polnud õrna aimu, kesmiskusjuhtub. 

Isegi hoki kaemine jäi tal pooleli. 

Eilse seisuga lõpetas Raisakull oma kodus kirve viibutamisega selle aasta küttepuude lõhkumise. Järgmisel nädalal tuleb hakata eelmise aasta puid eest ära sisse vedama...

Raisakull reptiilistub (teine jupstükk)

Raisakulli tabas just üks tõeliselt tõeline tõdemus – munejad on ju kõik reptiilid.
Kuidagi eukalüptiselt värskendava tuuleiili-taoline tunne lõi jalad alt ning peakolu pealt klaariks.
Saunas leili visates kaeb Raisakull hoolega oma tuuleveskilaadseid semaforinäidikuid – nüüd on mõlemad käed märgistatud püütoninahksete käiste asemel märksa väiksemate laikudega.

Üle-eelmise nädalalõpu seisuga sai Raisakull mingisuguse jalutamispelutamise tõve külge, mistõttu paremat jalga järele tõmmates käis hästi teritatud terav valu puusakondist läbi.
Raisakull mõtles iroonilisus-sarkastiliselt, et äkki ta muundubki sõna otseses mõttes roomajaks, kel pole ühtegi jäsemet vaja ja kes roomates ainult vingerdab mööda lapikut maakera.
Proovis, mis ta proovis, ei saanud ta edasi ega tagasi – ühe koha peal vääneldes tundus Raisakullile endale, nagu ta oleks mingi raske kõhutõve või epilepsia külge haakinud.
 Tuli lihtsalt tohtri manu ära käia, kus Raisakull küsis otse, kas see võib olla vaktsiinidooside mõju? Mille peale peale väikest mõttelungi noogutati ning ühmati, keegi ei tea, kuhu see mõju välja lööb...
 Kesknädalal käis Raisakull retseptirohtusid välja lunastamas, unustamata lisaks rästikumürgisalvi juurde muretsemast – äkitse tulebki maostumise elik reptiilistumise vastu maomürgiga võidelda.

 Muide, kui ikka arvate, et vaktsineerimine on ohutu, siis Raisakulli puhul see paika ei pea.  

 Vereringesse pressitud vaktsiin tahab kasulik olla, kuid leidmata õiget vastast, hakkab ta paratamatult otsima mille või kellega võidelda – viimasel juhul tekitas Raisakullile kondivalu lisaks maonahale. 
 Kas tõesti pidanuks Raisakull omale Wuhani-taudi külge haakima, et organismis jõude seisev vaktsiin saaks kuulutada oma kasulikkust???
 Kust kuradima kohast seda hirmsat hiina haigust hankida oleks saanud?

Kas sa tead, et homme on sul tähtis päev

 Raisakull oli parajasti lõpetamas oma õhtast söömaaega, kui mölaföön lõugama pistis. 
Nõnda kui hamster, söögiollus põskedesse surutud, tormas Raisakull kisendaja manu ja kaes, et kunagine pinginaabri nimi jõllitab ekraanilt vastu. 
Noh ja kuna Raisakull pole ammugi viisakas olnud ega ole ka edaspidi, siis täis suuga tervitas ta kõnet vastu võttes "aalljuuh!" ja jäi kuulama, mis uudist tsivilisatsioonitsentrumist temale jummelist äraunustet provintsikolkasse toimetatakse. 

"Kas sa tead, et homme on sul tähtis päev?" 
Raisakull jäi mõttesse ja mögises täis suuga: "Ei tema tea sest miskit", ning kui pilk langes raskelt pikeerides kalendrile, siis koljukallerdis ärkas - nojah, muidugi, Itleri-Aadu ja sõbra naise sünna! No neid ei hakanud Raisakull välja kähistama. 
Teiselpool nähtamatut traati lajatati raudpoltse häälega: "Homme, kella kümnest üheni on Amblas Eesti Vaegkuuljate Liidu kuulmisbuss! Nii, et võid ka minna ja törtsu juttu puhuda! Seal peaks nagu sulle tuttavaid ka olema..." ning nimesid nimetamata vastas Raisakull: ei tea sellist, kuulnud olen-näinud pole, seda tean, ei tea, ei tea, ei tea... 
Raisakull teadis, et selline asjandus nagu kuulmisbuss ringi liigub, sest oli leidnud Sitasoolika valla lehest kuulutuse, et seesinatine kuulmisbuss peatub 21. aprillil  ainult Järva-Jaani mingisuguse päevakeskuse ees. Amblast polnud üldsegi kippu ega kõppu!  
Kui Raisakull sellest teada andis, oli esmane reaktsioon teiselpool eetrit - Assamait, tõesti või?! Oi kurja küll...
Raisakull ei hakanud vanduma kippuvaid nõusid loopima... 

Mitmekesisus pidi rikastama, eks ole

Kunagi küsiti Raisakullilt, miks ta tikke ei osta?
Poes käib ja mitte kunagi pole ostnud tulitikke...
No Raisakull ei kimu pinutagust, on üldiselt vastuseks, kuigi mõnel korral on nähtud Raisakulli välgumihklit omandamast.
Siis on seepeale küsitud irooniaga, ega ta püromaaniat harrasta?
Oh ei, saab küsija vastuseks, selle masina ost on pealesunnitud, kuna tulitikud kottu jäid – küünlad tuleb kalmistupühal või mõnel muul tähtpäeval millegagi ikka süüdata. 

Ega te ometi arva, et Raisakull vibuga tuld puurima hakkab?
Või tuulise ilmaga sädemeid lööma taelale?
Nii võib terve linna maha põletada.
 
Tegelikult on asi üsna selge, sest Raisakulli esivanemad olid ettenägelikult enne defitsiidiaega ostnud kokku ühtekomateist – pruuni majapidamisseepi, tulitikke, küünlaid ja muid strateegiliselt tähtsaid kaubaartikleid – ning tarinud need pööningule...

Neist „üdini tähtsatest strateegilistest kaubaartiklitest” mölisedes tuleb ära mainida seda, et puhastusvahendil ja puhastusvahendil on suur vahe sees.
Mitte miskine tänapäevane keemiakombinaadi toode ei suuda võistelda trinaatriumfosfaadiga. 
Pudelid-purgid läbivad kõik viimatinimetatud pesu ning need paneb Raisakull põhi ülespoole kotti ja veab pööningule järgmist moosimis/konserveerimishooaega ootama.
Kui see kätte jõuab, toob kotid taas alla ja loputab „tripperilillaga” ning ongi konservantidel aeg taas säilitavust näitama.
Raisakull ei loputa mitte kunagi tühja põletatud alkoholitaarat veega, vaid laseb mahlal otse putlisse voolata. 

Kunagi keegi kurtis oma blogis, miks temal need keedised kihva keeravad? 

Raisakull oleks pakkunud varianti, et kindlasti peseb kurtja oma tühja taarat fairi või muu siukse tootega... 

 Viimati oli kaubanduses sooda ja soolaga kitsas käes. 

Soodat läheb vaja juhul, kui näiteks keefiri/petitaignast peab pakse pliine küpsetama, sinna kergitusainena ja hapu maitse tasakaalustajana. 

Aga pidu katku ajal pole eriti soliidne tegevus, või mis? 

Tegelikult on soodal veel üks kuldaväärt omadus – hambapesus aitab võidelda kaariese vastu. 

Neil päevil küsiti nii kaugelt kui lähedalt ka Raisakullilt, kas tema kodukoha  hüpersuperminimikromarketis on „sellist” soola, siis Raisakull oli soovitanud meresoola pruukima hakata – kallim küll teine, kuid ajab kitsal ajal asja ära küll. 

Või mingu vet.apteeki, ostku sealt lakusoolakuubik, sel ju auk ka keskel, kuhu saab nööri läbi ajada ning riputada see söögilaua kohale. 

Kes vingub, et tema toidus soola vähe, lakkugu seda kuubikut või riivigu sealt endale paras ports. 

Ja mineraalainete koguse pärast ei pea ka üle mõtlema, neid jagub seal niigi. 

Kes aga raha ei taha kulutada, siis teadku, et soolakuubiku saab kätte ka jahimeeste puki man, kus soolakupost püsti on – metskitsede ja põtrade lakutud kohad saab voolava vee all puhtaks pesta. 

Tegelikult pole soola vaja kuskile lisada, kuna seda on niigi paljudes toodetes sees. 

Summa summaariumi mõistes süüakse keskmises eestimaa peres niiehknaa palju rohkem soola, kui seda hoomata osatakse. 

 

Sedakorda Raisakull lõpetab oma mitmekesise nõuanderubriigi. 

Kesine ta küll on, aga mitmuses kesine pidi rikkaks tegema, eks ole!?

Raisakull reptiilistub

Raisakull hakkas neil päevil ajas tagasi vaatama.
 Eelmisest suvest läbi viidud Wuhani taudi vastu vaktsineerimise tulemusel ilmselgelt võimendus kondikõõluste mitteliikuvus. Enam ei ole võimalik lihtlabasel moel ratta selga istuda. Raisakull pidi ratta pikali maadligi panema, et siis jalad harkis ratta nende vahel püsti tõstma. Ainult sellisel juhul oli võimalik oma lemmikspordialaga oma kaalu ohjes hoida, siis mis aga sel aastal toimuma hakkab, ei tea Raisakull ööd ega mütsi. 

Mõned kuud tagasi kutsuti Raisakull T-tossi järgi.
Tohter ütles peale süsti, et nüüd saab Raisakull kõikjal käia.
Mille peale Raisakull urises, nagu oleks ta vabakäiguvang või? Ei tea tema, et keegi oleks piiranud Raisakulli liikumist nii palju kui tohter ise, kes kardab juhilubade tarbeks tervisetõendit andmast. 

Tohtri nägu muutus selle jutu peale hullupööra. Umbes todasi, et tema teeb head ja loodab vastu alandlikku tänulikkust saada, aga on see alles üks tänamatu ahv, kes ei täna teda elu päästmise eest mitte üks teps! 

Nagu Raisakull päästmist ootas...

Raisakull on ammu minekuvalmis, eks ikka sinna, kust tagasipöördumist pole. 

Niisiis, peale T-tossi kätte saamist nädal-paar hiljem saunas leili võttes märkas Raisakull, et see käsi, kuhu T-toss manustati, muutus laiguliseks - umbes-kauges selliselt nagu püütoni nahk - laigud ise olid nagu inimese naha värvi, kuid ääred muutusid kuumuses veidi tumedamateks piirjoonteks. 
Raisakull reptiilistub, oli ainuke järeldus. Täielik ulme...

...olnuks siis, kui Raisakullile ilmuks püütoni silmamunandid. Ega too võimatu olnud - peeglit ju polnud käepärast võtta.