Kas sa tead, et homme on sul tähtis päev

 Raisakull oli parajasti lõpetamas oma õhtast söömaaega, kui mölaföön lõugama pistis. 
Nõnda kui hamster, söögiollus põskedesse surutud, tormas Raisakull kisendaja manu ja kaes, et kunagine pinginaabri nimi jõllitab ekraanilt vastu. 
Noh ja kuna Raisakull pole ammugi viisakas olnud ega ole ka edaspidi, siis täis suuga tervitas ta kõnet vastu võttes "aalljuuh!" ja jäi kuulama, mis uudist tsivilisatsioonitsentrumist temale jummelist äraunustet provintsikolkasse toimetatakse. 

"Kas sa tead, et homme on sul tähtis päev?" 
Raisakull jäi mõttesse ja mögises täis suuga: "Ei tema tea sest miskit", ning kui pilk langes raskelt pikeerides kalendrile, siis koljukallerdis ärkas - nojah, muidugi, Itleri-Aadu ja sõbra naise sünna! No neid ei hakanud Raisakull välja kähistama. 
Teiselpool nähtamatut traati lajatati raudpoltse häälega: "Homme, kella kümnest üheni on Amblas Eesti Vaegkuuljate Liidu kuulmisbuss! Nii, et võid ka minna ja törtsu juttu puhuda! Seal peaks nagu sulle tuttavaid ka olema..." ning nimesid nimetamata vastas Raisakull: ei tea sellist, kuulnud olen-näinud pole, seda tean, ei tea, ei tea, ei tea... 
Raisakull teadis, et selline asjandus nagu kuulmisbuss ringi liigub, sest oli leidnud Sitasoolika valla lehest kuulutuse, et seesinatine kuulmisbuss peatub 21. aprillil  ainult Järva-Jaani mingisuguse päevakeskuse ees. Amblast polnud üldsegi kippu ega kõppu!  
Kui Raisakull sellest teada andis, oli esmane reaktsioon teiselpool eetrit - Assamait, tõesti või?! Oi kurja küll...
Raisakull ei hakanud vanduma kippuvaid nõusid loopima...