Raisakulli suusaminutid

 Imelik, ka täna jäi Raisakull ilusti koibadele. Ilmselt pole möödunud talve suusatamine ära ununenud - kõrvadevahelisel üsna kõva kooriku all vetruval sültjal ajuollusel on veel meeles eelmise hooaja libisemised-kukkumised ning hoidis loodusliku güroskoobi terava tähelepanu all. 
Täna riietus Raisakull rohkem kihilistesse ürpidesse, kuid ei see aidanud. Sarnaselt eilsega läks Raisakulli skeletti kattev nahk märjaks ja seetõttu piirdus sama distantsi läbimisega, mis eilegi. Kui kerel oli palav, siis näpuotsad andsid poole distantsi peal märku, et nad külmuvad kõverasse. Ometigi olid Raisakullil mönkrijuhtimise kindad, mis ka eelmisel hooajal said käppade otsa aetud. Ja koibade otsas olid sedakorda kolm paari sokke eilse kahe paari asemel. Kurat, ikka andis märku, et külm, raisk! Aga noh, see olla veevalaja tähtkuju esindajate tüüpiline hädaorg. Raisakull on leidnud selle vastu rohtu - kui ta tuleb soojast külma, siis ta tavaliselt tegutseb niikaua, kui sõrmed enam ei paindu, seejärel läheb ta taas sooja tuppa ja sulatab näpud üles ning pärast võib ta terve päeva väljas toimetada ilma, et sõrmed külmast ilmast vaevatuna karjuma pistaksid. 
Mis veel täna erinev oli eilsega võrreldes, oli see, et pagana päikeseprillid läksid seest uduseks, mis kuidagi haihtuda ei tahtnud. Raisakull pistis lõpuks need prillid põuetaskusse, muidu oleks ta udus ära eksinud.  
Ja täna suusatades tajus Raisakull, et ilm muutus selle ajaga külmemaks. Mis ka tuppa komberdades tõestust sai - enne oli temperatuur päikese käes -14,7 kraadi, pärast näitas päikese pilve taha peitudes -18,6. 

Taas suusaminutid

Täna, pärast ahjude kütmist, tuli Raisakullile meelde, et suusad vaja välja otsida. 
Peale lõunat siis võttis ta aidatuhnimise ette - ega seal palju aega otsimise peale läinudki. 

Tuppa naastes rõivastus enda arust soojalt ning läks suuski proovima. Täna ta lihtsalt tallas ja teisipidi sõitis ehk õnnistas raja sisse. 

Mõtles Raisakull küll, et pole viimatisest suusatamisest saati suuskadel olnud, siis kukub nüüd igal sammul - aga ei. 

Mine sa tea, mis homme... 

Umbrohi ei hävine

 Raisakulli kuuajalise vaikimise põhjus oli proovida, kas ta suudab kuu aega mölisemisel pausi pidada. 
Jah, oleks võinud pikemalt vaiki olla, kuid siis hakkab tulema kommentaaridesse murettundvate kodanike pärimisi teemal - "kas juhtus miskit või?" Millele peaks Raisakull kihiseva tableti moodi reageerima hakkama. 

Eelmisel nädalal oli Raisakulli meeleolu tervelt nädalajagu täiesti pee-s.
Teadagi tööpohmelus, mis saabub Raisakulli ellu alati peale asiseid tööpäevi, mida sedapuhku jagus poole nädala jagu. Noh, vähemasti sai Raisakull ise ka veidi suguharu teiste inimloomadega lõugu laksutada. Muidu kõnepaelad unuvad sõlme...

Maa on taas valgeks värvitud ning nädalajagu lubab ka nii hoida, siis peaks Raisakull lumelauad välja otsima. Ei saa ju kaisukaru moodi käpp suus talv läbi rasvuda - tuleb endale hoopis piitsa anda!
Too kõlab nagu Raisakull on hullust sadumasust vaevatud. 

Pulmakleit

Terve sügise ootas tee, et teda millalgi ära ka kositakse.
 Miskipärast ei tahtnud keegi seda teha.
 Lõpuks, kui ilmad külmaks kippusid minema, tajus tee, et keegi ikka piidleb teda.
 Nagu viisiga sõna kunagi ütles, et lumi sadas maha ja valgeks värvus maa, oli nüüd kahel armunul kihlumisega kiire.
 Tõsi küll, raskustega - iga kord, kui tali karge pilgu tee poole heitis, kihutas Une-Mati oma Soola-Leidaga kohale ning külis soolasuhkru-maitselisi teri nende vahele, mis hõõrdumisel hoopis tali meheaud kriipis.
 Kuid lõpuks nad ikka paari sai pandud, hoolimata igasugustest ilmaprotestidest, mis tõusid lausa taevani, et pilvede vahelt hakkas sadama hullupööraselt suuri lumeräitsakaid.
 Prooviks nüüd veel kord seda pulmakleiti sulle selga – ütles tali külmalt teele, ning ronis talle otsa ning nautis viimase läbi suve talletatud sooja armastust, kuniks seda jagus...

Raisakull tegusõna jahil

 Jah, ega see kerge ole, et lähed ja jahid.
Tegusõna.

Õepoeg ükspäev küsis - Mis teed? 
Raisakull - Veevärki. 
Õepoeg - Torumeheks? 
Raisakull - Mkmm. Liiga palju vandesõnu! 

Alljärgnev hetk ei kannata üldse trükimusta...

Näib igatahes, et koprad on endale särtsujaama ehitanud odava toasooja saamiseks.

Teise võimaluse jahil

Juhul, kui sisemaal olles ühte lemmiktegevust elik kalastamist ei saa ette võtta tänu veekogu puudumisele, on neile paadunud õngemeestele teine võimalus avanenud:

Ja muidugi aitüma heade sõnade eest ning kuidas suhelda keerulise inimesega

Raisakullilt on ennegi küsitud, kas ta on rikkur, et nuumab riiklikku energiafirmat kindlaksmääratud hinnapaketiga. Et kavalam on ikka börsihinnaga – odavam ja puha – elektrit osta.
 Aitüma neile, kes nii armsalt nõnda ütlesid...
Millepeale oli Raisakull möhhitanud ja seletanud, et iga kuu läheb niipalju elektrimaksuks, naapalju telekomimaksuks ja noopalju mingiks muuks otstarbeks ning ongi igakuiselt prognoositavat rahakulu kõik õigesse kohta paigutatud ja nuupidi saab ennast riigipoolse rahaga end kuidagi hädapäraselt ära elatada.
 Viimati oli kõige suurem elektribörsi sõber püsti hädas ja uuris Raisakullilt, kuidas saab lepingu ümber vormistada kindla hinna peale.
Raisakull soovitas minna riigifirma kodukale ning leppida uus leping omale kokku – ükskõik, mis hinda seal ka pakutakse. Seda enam, nüüd on pakkumises kindla peale kõrgeim summa, mida annab ikka maksta. Nii et vahet pole, maksad sa praegu börsi või fikseeritud hinna järgi, aga selllist hinda, nagu Raisakullil praegu on, sa niiehknaa ei saa.
Kuigi jah, eelmisel aastal lepingut pikendades tõusis Raisakullil elektrihind ligi viiendiku jagu.
Niiet ära nurise oma börsihinna üle, vaid otsi võimalust kokku hoida. Külmade saabumisel lülita külmik elektrivoolikust välja, kõik soojakartvad toiduollused tuleks plekkmannergutesse – sa ikka mäletad, mida need endast kujutasid? - ümber kolida ning need metallnõud välja külma kätte jätta. Ja ka elektripliidi kasutamine tuleks ära lõpetada, sul on ju kuradima puuküttega pliit koos praeahjuga olemas. Telekajõllitamine jääb samuti ära jne. Niikui oma last õpeta.
Ja kus sul see hirmusodav elektrihind, mida sa iga kord Raisakullile nina alla hõõrusid, ära sulas?
Kui võtta aasta lõikes, oled sa ise ometi plussis võrreldes Raisakuliga, või kuidas?
Ei, Raisakull ei ole selgeltnägija, küll aga oli ta sellega arvestanud, et börsil kauplevad spekulandid, kelle esmane huvi on petta. Just, petta sinusuguseid, keda odava hinnaga lüües nende lõa otsa haakides sinu rahadega ilusti omale ridamisi kullast klotsereid näppude otsas särama löövad.
 Aa, et miks riikliku firmaga asju ajada?
 Uudiseid lugesid? 

Pooled spekulandia-poolsed fikseeritud hinnaga paketid on üles öeldud. Olgem ausad, nemad taganevad, sest need ei too enam tulu. Aga kust neile tulu tuli? Ikka nii, et osteti börsilt odava hinnaga ja kasseeriti fikseeritud hinna alusel, ning see tulu oli ikka arvestatav. Nüüd sööb börsihind kindlaksmääratud hinnaklassi kergelt teenitud suure kasumimäära ära. Egas muidu neil väikses kirjas lepingu ülesütlemise klausel ilutsenud.
 Ja veel üks tähelepanek. Vabariigi valitsuses koostatakse abipakette neile, kellele lööb elektrihind rahakoti pihta kõige räigemini. Seegi on spekulandia-poolne kuluaaridetagune lobitöö. Ikka selleks, et hoida sind köie otsas. Ainuke vahe on nüüd selles, et nüüd on valitsus ka spekulantide teenistuses...
Õigem on lasta pankrotilainel tegutseda.
 Mis? Raisakull on nüüd küüniline?
 Tead, mine persse!
Ise sa tulid Raisakulli manu abi saama ja nüüd sõimad südametuks... Kurat võtaks!
Sa ei tea, kuidas suhelda keerulise inimesega? Vaata peeglisse, siis hakkad aru saama!

Hypnotix

Paar päeva tagasi uuendasin oma LinuxMint Ulyana’lt (minu tõlgenduses Hull Jaana) LinuxMint Uma’le. Kuskil tund-paar läks aega, kuid ega ma igavesti istu läpaka taga ja jõllita omi okulaare segaseks.
 Vahepeal kaesin, mida telekast mögisetakse.
Ma olen mõelnud, et äkki peaksin kanaleid Telialt juurde tellima – mul see algeline ja odavaim pakett.
Aga nüüd selgub, et sellel pole mõtet, sest...
 Peale opsüsteemi taaskäivitamist leidsin menüüst sellise lisandi nagu Hypnotix. Muidugimõista hakkasin uurima teist.
Oh sina jeerum küll, kus striimitavaid telekanaleid on nii, et tapab – momendil on neid 807, et lausa kogu maailma uudised ja meelelahutus tuuakse niimoodi kottu kätte. 😎

Loodame, et nii siiski ei lähe

Aeg oli üsna hiline, kui ma Kaplinna ühes öölokaalis teadvuse kaotasin.
Ega ma joonud palju, ainult mekkisin, haugates peale pakutavaid hõrgutisi, muidu oleks keel üsna paks olnud vürtsistest toitudest.
Aga see oli küll meeles, et ma jäin tudule ühe kena ja sihvakalt saleda näitsiku kõrval, kes ei paistnud minust üldsegi huvitatud olema – mis sa arvad, et punsunud näoga ja paksu õllekõhuga vanaldane või keskealine meeskodanik neiukest huvitab? Ega ma arvanudki... 

 Ärkasin lainete loksumise peale. Unesegaselt keerasin end kõhuliolekust seljali. Mingisugune riidest hilp liikus muga kaasa, mistõttu tundsin end aadamaülikonnastatuna. Silmi avades tajusin kindla pinna kaasakiikumist lainete taktis – keegi oli ilmselt minuga vennastunud ja mind oma paati vedanud nagu purjus inimestega ikka vahel juhtub. Ikkagi ei saanud ma aru, kuidas nii järsku ära sain kustuda.
Lasin pilgul kajutis ringi liikuda – kajut nagu kajut ikka, aga ilma akendeta.
Poikvel uksest immitses intensiivne päikesevalgus, mis valgeks võõbatud seintelt peegeldades ruumipimedust veidi valgustas. Koiku, kus ma lebasin, oli ilmselt kaheinimese jagu, et andis ennast keerata ilma, et maha lennanuksin. End istukile ajades tundsin keha siidiselt katva lina põrandale libisemist. Uurisin napi valguse käes, millega ennast katta, kui inimeste sekka suvatsen astuda. Ikkagi tuli see siidjas lina üles korjata ja endale ümber tõmmata.
 Tekile jõudes heitsin kiire pilgu ümberringi – olin jahi pardal avamerel.

Aga mis eesmärgiga minusuguse jaoks üldse see suur vaevanägemine nagu esialgne uimastamine ja pärast tassimine luksusjahi pardale?
Inimkaubandus? Elundite doonorlus?
Kurat, jama ju, kui veel ujud nagu vene kirves muiste, siis oled siin nagu vanglas...
Lootkem, et nii siiski ei lähe.
Samas jällegi – senine elu ei pakkunud kuigi palju rõõmu, vaid tõi mittemidagimõistetavat kurbust ja arusaamatusi mu hinge.
Nii, et kahe otsaga asi ikkagi – tasub äraootaval seisukohal olla.

 Mu mõtiskelu katkestas rõõmus naishääl: „Oligi sul tagumine aeg üles ärgata!”
 Keerasin kohe oma pilgu hääle suunas ja jäin teda jõllitama.
 Viimati öölokaalis nähtud naisterahvas seisis üksi rooli taga ja naeratas imearmsasti ning jätkas: „Eespool on Hea Lootuse neem!”
 Tundsin seda kuuldes, kuidas kõht krampi kiskus, sest midagi head sealt tulla ei saanud – ringjad hoovused ja tormid on seal kuuldavasti tuhandetelt meremeestelt lõivu võtnud.
 Nähes mu kaameks tõmbuvat nägu kõlas üle jahiteki hüüe: „Hei, sina! Kobi nüüd kajutisse, ma lukustan rooliratta ja tulen ka sinna!”
 Kuna kapteni käsk on A ja O, siis ei hakanud ma vastu vaidlema ja taandusin kajutisse.
 Mõne minuti pärast ilmuski ta kajutilävele, olles ise jummelist alasti, riputas põleva tormilaterna kajuti lae konksu otsa ja sulges hoolikalt sissepääsu. Tugevalt lükates tõukas ta mu koikusse pikali ja ronis mulle peale.
Sel hetkel, kui ta mind endasse haaras, hakkas me pisike laevuke üles-alla, paremale-vasakule viskuma, andes oiates märku, et olime juba Hea Lootuse vete meelevallas...

Raisakull pimeduse jahil

Votujaht jahib sedakorda pimedust, siis pole paslikumat hetke joomiseks... Vabandust! Hingetorude desinfitseerimiseks alkoholi abil selle koleda hiinamaa katku vastu!

Rõõmusta ristirahvas! Viinakuu on kätte jõudnud!

...kui alguste algus

oli täiesti pime - 

siis sai valgus 

ja väike vine...

Raisakull puhta punase jahil

 Mõtlesin viinakuul üleüldises mölisemises väikest viisi pausi pidada. Ja siis mingil ajal visualiseeriti mu okulaaride ette miskiisugune punane patune plärakas kuskilt hotelliseinalt. 

Õige momendi ärakasutamine votujahi tarvis viis mu mõttele, et mul polegi enam selgroogu, sellest äratundmisest järelduvalt olen selgrootu limukas.
Oeh! Kord pole mina, kord mu ego rahul.
Aga mis saast sealt ketist tõmmates alla tuleb, teab vast pisiasjades tuhniv kogenuim otsimootor ise...  
Mu veidi vildakas arusaam oli - tige puhisev kaine ketipull, endal silmad raevust verd täis valgunud. 
Igaks juhuks ei hakanud ma ilma põhjuseta riskima. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et too uudishimu on tappev.