Hüva valge terashärja aastat...

 ... ja hääd sõbrapäeva! 
Sõpradest niipalju, et ega mul kohalike seas neid enam olegi - kõik on läinud. Ära.
Küll aga on mul üksjagu sõpru jäänud vanast ajast, aga need elavad ohutus kauguses. Nii kõlistasin näiteks üleeile õhtul oma kunagisele pinginaabrile ja soovisin talle sitta, kust ja tervist ehk teisisõnu sitkust ja tervist! 
Oli teine parajasti koduses isolatsioonis. Päris pikalt sai mölisetud. Kuigi jah, mingil hetkel tundis ta huvi minu olukorra üle ning seejärel hakkas pikalt pajatama tööturu võimalusist, millele ma noogutasin kaasa ja lõpuks lisasin sarkastiliselt - linnas on see võimalik, kuid sellises "hüljatud maakohas"... 
Oeh, loodetavasti ta ei solvunud. 
Ühest asjast ma aru ei saa ega saa vist saamagi - miks linnasaksad-prouad eeldavad, et kogu vabariigis on tööd nagu riiulilt võtta, ainult vali endale sobiv ja anna tööle takka ning kühvelda ainult raha karmanisse. Aga sellele nad ei mõtle, et linnas makstavat palka ei ole maal võimalik saada. 
Tooksin näite hiljutisest jutuajamisest ühe mehega. Nimelt oli tema, pool sajandit turjal, läinud kuulutuse peale ühe firma ukse taha, personaliasjatundja oli vanust teada saades ütelnud: "Ei! Nii vanu inimesi me ei palka."
Töökohale kandideerija imestas - Mul lapsed üles kasvatatud, nad kõik on oma elu peal, ma saaksin täie auruga panustada teie ettevõtte heaks! Kui te nii lihtsalt loobute mu teenetest, siis jäägu, tänan vastuvõtmast!
Ja tuli sellest ettevõttest tulema. Järgmisest sai ta igatahes parema pakkumise ning ajalehti sirvides irvitab talle "ei" ütelnud ettevõtte üle - nemad otsivat siiamaani töömeest... 

Endiselt proovin end toonuses hoida ja võimalusel suuskamas käia. Vahepeal olid selised külmad, et tahtis mu varbad ära võtta. Aga sellest hoolimata väga mõnus on. 
Lisaks olen aru saanud, et parema poole jäsemed ei taha korralikult vunksida - jõu kadu on märkimisväärne. No eks mul tuleb sellega leppida.

Lambist võetud

Täiesti lambist on tänased hetked, milled Raisakull kinni püüdis. Tegelikult oli neid rohkem, kuid paarist aitab esialgu. 

Ülemisel pildil on näha miskine rakett või optiline silmapete, mis suundub päikese poole ja näha on ka kaks talvist (viker)kaart elik halot.

Alumist sai veidi töödelda ning tulemuseks...

Raisakulli suusaminutid 9

 Raisakull paneb nüüd elu pausile.
Blogimölisemise - et küllalt loratud. 
Ega siit muud tule kui suusaminutid - mõned juba õiendavad nördinult eravestluses, et tahaks nagu muud ka lugeda... Endal hakkab ka juba imelik - spordikauge ja järsku möliseb fanaatiliselt mingist suusatamisest...
No mitte ei saa. 
Niisiis, Raisakull on viimastel päevadel hoolega suusatamise tehnikat välja raspeldanud. Too tähendab seda, et Raisakull pole ei nokka ega ka tagumikku lumiseks teinud ega külili maha käinud. Ning takkatippu veel iga päev tuleb rada sisse sõita, kuna värske lumi tuisu näol katab rajasooned kinni.
 Nüüd läheb kogu aur tehnika lihvimiseks, esiti jämeda ja seejärel ehk ka peenema liivapaberiga. Et suusamaratoni jaoks puudub vajalik võimsus, on Raisakull endas kindel kümnekilomeetrise lõigu läbimises. See tähendab, et võhma jagub vast ainult niipalju, kuid mitte pool- või täismaratoni jaoks. Äärmisel juhul saaks ka tosina kilomeetriga hakkama, aga sedagi marurahuliku tempoga. Kui aga rajaprohviilis on ette nähtud ka mäed, siis andke andeks, kahaneb vast väljavaade rada üldse lõpuni sõita. Kurat seda teab, äkki on Raisakullis mingi varu kuskil tallel, et võtab ühel hetkel jõupunnist ka sajaka välja. 

Igati mõnus tali on kätte jõudnud - pole sääski pinisemas ega parme jõuramas...

Takistus Raisakulli votujahil...

... sai lõpu alles siis. kui ta leidis alloleva hetke stiilselt unistava "Pegasusega".

Kõik nurgad läbi nuuskisin - kus on mu tiivad? 

Siis lendaksin, kuhu viib mind tuul...

Mõtisklen, et tiibadega olen siis geenius, 

kes Raisakullile jagab sisukust ja umbluud 

kabjaga tema oimukohta virutades...

Raisakulli votujaht vaimude tunnil

 Raisakull lappas sulailmapäevil klõpsitud pilte ning uskuge või mitte - votujahi teema sai täidetud. Alloleval pildil ilmus "kaunishing" esile alles siis, kui Raisakull pani kinnipüütud hetke IR-filtri alla... 

(IR - inhvrapuna)

Nõnda siis, Raisakull hoiab esialgu enda teada-näha, kus-mis-kuidas see "kaunidus" pildil ennast näitab.  

Raisakulli votujaht läbi klaasi

 Votujahi teema keskendus sellel nädalal klaasidele. No Raisakull ei hakka ometi tolleks tarbeks sugugi läbi klaasi lennates ennast vigastama, lõhkudes veresooni ja seda nappi skeletti katvat nahast ürpi ning oma õlleklaase väljanäitusele tarimagi, viinapitsidest kõnelemata. Kuid selle eest topeltakna ees olevad arhailised pitsikardinad peaksid asja korralikult ära ajama. Liiati siis, kui jäälilli pole aknaklaasidele tekkinud.

Läbi klaasi on raske pihta saada imekaunile loojangule, siis järgmine ülesvõte on juba välistes tingimusis  teostatud - läbi objektiiviklaasi.

Ja, et see loojanguhetkede püüdmine ühekülgseks ei jääks, siis pakuks Raisakull veel välja pildi autori aurupungiokulaaridest, mille tagant seiravad ümbrust kurbloolised silmamunandid.

No kui juba need okulaarid jutuks tulid, siis tuli Raisakull ennist suuskamast. Ei oska Raisakull enam öelda mitu kilumeetriversta ta täna ära suusatas - ringide lugemine läheb alailma sassi: 2-3 ringi järel kaob miskipärast järg käest ära.

Raisakulli suusaminutid 8

 Kurat, lumi sadas maha, mis muidugi on hea, aga Raisakull pidi täna uuesti rajad sisse tampima. Ning need mitu korda üle sõitma - tulemuseks sai päris korralikud suusarajad. Mida mööda võiks järgmistel päevadel suusatada.
Raisakull käis vahepeal nurga taga vett laskmas ja avastas, et lund tuleb juurde. Sihuke kohev nagu udusule vabrikus - natuke tuuleluhvt liigub, kohe tõuseb lendu. 
See aga tähendab, et Raisakull ei saa homme oma suusasamme graatsiliselt võtta nagu vanasti keegi hollandlane Kunn de Svaan, kes millegipärast suuskles rootslaste ridades. 
Ega see ei õnnestu ka parima tahtmise juures, sest kunagi kauges nooruses ei osanud Raisakull mitte mingisugust kiirendavat sammuhakatust, millega uhkeldada...

Ei ole suusaminut

 Tänase ilmaga ei tahtnud Raisakull üldse suusatada. Ja mis sellest tolku oleks, kui rada kinni tuisanuks - niiehknaa poleks saanid suusasõitu teha. Kuna igasugused teistest blogidest loetud nõndanimetet treeningkavad on ka Raisakulliga ühel nõul selles, et mingisugune väikene paus on tähtis element selles suures megaversumis, siis andis Raisakull hoopis hagu juurde. Hakkas õue peal lund rookima nagu segane. Igatahes, seda füüsilist tegevust jagus õhtuni välja. 

Raisakulli suusaminutid 7

 Kilka siin veel, et veebruaris proovib  keppideta suusatamist - selle sai Raisakull juba täna ära teostada, kuigi suure mööndusega. Nimelt kleepus lumi pidevalt suuskade alla - ju on kahe suusahooajatagune määritud pidamisemääre nii võimas, et magneetis värskelt mahasadanud lume plastiksuusa külge. Liuelda täna ei saanudki ja muidu libedaga seotud kukkumised jäid samuti ära, küll aga pidi Raisakull paar korda ninali lendama, sest kogu aeg oli tunne, et käsipidur on peale jäänud, aga sai enne kepide abiga tasakaalu tagasi. Poolsulanud värskes tuisulumes tampides meenus aastatetagune räätsavalmistamine ning hilisem nende katsetamine, siis pidi Raisakull nentima, et sama tunne tekkis. 
Et nüüd seitsmes järjestikune suusapostitus sai, siis peab Raisakull nädala kokkuvõtte tegema. 

Kõiksepealt otsustas Raisakull plussid üles lugeda. 
Värske luhvt,
tasakaalu tagasisaamine,
nüüd saab korralikult kummardada - selg ei kipu andmast valusaid hoiatavaid signaale,
kukkumise korral püstisaamise aeg lüheneb,
reite siseküljed valu täis,
parema küünarnuki valu väheneb visalt - ehk järgmisena kaob parema poole õlavalu ja koguneb sinna mingisugust jõudugi, mida saaks ekspluateerida... 

Miinused. 
Seda aega, mida suusatamise asemel annab täita, saab õllelibistamiseks kasutada - jäi ära,
parem kehapool ikka "vigane",
uudiste tarbimine sisuliselt nullis... 

Homme vast läheb Raisakull taas radu sisse tampima ilmajaama ennustatavas"suures" lumesajus. 
Oh jah...
Kuidagi üksluiseks kipub minema... 
Seega tuleb suusaminutite edastamisele paus sisse.

Raisakulli suusaminutid 6

Täna tampis Raisakull soojenduseks ühe raja veel juurde. Kui sellega ühele poole sai, võttis sissetallatud suusarajad ette, et pärast sõidab enda jahutamiseks värskema raja rahulikult sisse. Noh, ei pääsenud Raisakull tänagi kukkumisest, kuid edusammud on visad tulema -  eelmiste päevadega võrreldes oli kukkumisejärgne püstisaamine vähe kiirem.
Miks aga Raisakull jälle lendas?
Järgmisele tasandile jõudmiseks elik mingitele iks-mängudele pääsemiseks tuli suusad risti saada. Toda mitte meelega.
Paralleelsed sissesõidetud lumesooned lihtsalt ristusid mättatuutsaku juures. No seal ei saanud suurt kaart ka teha, nagu maanteedel on ohutussaared, mätas mätta otsas kinni, siis läks Raisakull kergema vastupanu teed. 
Peale seda miniatuurset maavärinat jäi Raisakull koibadele ning suusatas kaks tundi järgepanu hästi rahulikult, nagu möödaminnes sõitis ka värske suusaraja mitu korda üle.
Täna unustas ühe asja maha - needsamad aurupungiokulaarid - seetõttu pidi mitu korda oma mütsi kohendama. Ega neist prillidest täna suurt tolku polnud, sest lisaks hakkas lumeräitsakaid taevast alla langema. 
Jah, aega võtab see suuskadele püsimise oskuse taasomandamine, kuigi ammusel ajal meeldis Raisakullile suusatada ilma keppideta. Mis pani mõtte pähe, et veebruarikuus peaks proovima kepivaba suusatamist - rada läbida ainult koibade jõul ning kepid on lihtsalt selleks kaasas, et kukkumisejärgselt nende abiga püsti saaks. Kuid arvestades seda va ammust aega ja võrreldes tänase seisuga, on üks asi, mis erineb totaalselt - toona oli rada sisse lõigatud ja sileda maa peal versus praegune huupi rajatud konarliku aluspõhjaga. 

Raisakulli suusaminutid 5

 Võiks juba arvata, et Raisakull on nüüd üks kõva suusaäss, et juba viies postitus järgepanu tuleb. 
Et järgmine jutt tuleb üleilmameistrivõistlustest, ei tasu sellest isegi unistada - Raisakull ei tee trenni mitte selleks, et kuulsaks saada, vaid oma tervise ja toonuse tõstmiseks. Lisaks sellesse nimekirja veel õllekõhu kaotamise ja kaalulangetamise, kuigi kõhurasva kaotamine ei ole kergete killast. 
No mida sa tükid ekraanile, kui kukkumine on kindlustatud, ühes sellega vaevaline ülesvinnamine, mis paneb korralikult higistama ja takkatippu võid ka kopsupõletamise külge haakida. 
Ja täna on see päev, kus Raisakull ei ole oma tagumikku lumiseks teinud, kuid põlved said maapoolse tervitusepuudutuse osaliseks. See juhtus siis, kui Raisakull liugles tasa-tasa, endal keskendunud ilme ees ning taamal kõlasid püssipaugud, mille poole Raisakull kohe oma pilgu pööras ja kohe oli karistus kohe käes - Raisakull tajus suuskade ettesööstmist, mille vaevasel pidurdamisel hoopis kere ette lendas. Et kepid olid ka parajasti õhuga ümbritsetud, sai need enne lumme torgatud enne, kui lõust lumme oleks vajunud. 
Raisakullil on kohe aja jooksul mitu larhvi olnud, kuid mitte ükski neist polnud selliste stiimpunkstiilsete okulaaridega kaetud. Noodsamad aurupungi-laadsed okulaarid takistavad mütsi silmele langemist ja sellega ühtlasi Raisakulli silmavaate pimendamist.

Ühesõnaga, kui sa trehvad kuskil sellist lõusta, siis astu julgelt ligi ning ütle kivirähulikult selge ja kõlava häälega TERE! Pudistada siin ei maksa, sest Raisakull on niikuinii kõva kuulmisega. Maskitaguse hääle teritamiseks tuleb Raisakulli lokaatoreid veidi käiata.