...rääkides mootorsaagidest...

 Viimati, kui Raisakull saepoes uut mootorsaagi kotti pakkis, küsis müüja - Kas te olete professionaal? 
Raisakull oli korraks pakkimise peatanud ja vastanud: "Mis mõttes? Kui te seda mõtlete, et miks ma muretsesin profisae, siis põhjus on lihtne - see kestab ilmselt  mu elupäevade lõpuni ilma, et ma peaksin hakkama järgmise sae poole oma pilku kõõritama. 
Mul on olnud elu jooksul neli mootorsaagi - algul Taiga, mis iseenesest oli hea saag, aga veidi peps. 
Seejärel sai muretsetud Husku 340, mis oli disainilt hästi õnnestunud ja teenis mind üsna head mitu aastat, kuni selleni, mil elektrimehed võtsid liini lähedalt maha kaks saarepuud ja langetasid naabrimehe maale, siis oli vaja need sealt kiiremas korras ära ka koristada. Saar ju kõva puu, nüris hambad ja ilmselt surusin liiga peale, sellest tulenevalt keeras mu niiöelda supersae nahka - plastik/komposiit karter sulas laagrite ümbert ära ja sealtkaudu pääses õhk sisse.. Paar korda käis siin remondis ja vaadates remondile kulunud hinda ning tasuvust, mkmm... 
Siis seejärel sai raha kõrvale pandud ja muretsetud Husku 55. Hind oli ikka miljon eesti senti, aga see töötab siiamaani.  
Vahepeal oli saevahetuskampaania, siis sai mittetöötav Husku340 vahetada Husku435 vastu, kuigi kubatuuriliselt samaväärsed, tundub uuem vanast jõuetum olema. Võib-olla on siin karburaatori seadistamine vajalik... 
Enne wuhanitaudi siiatulekut ostsin Husku 550XPG, külmalt sain selle ideaalselt tööle, kuid sooja mootoriga ei tahtnud see mu käes käivituda - ei tea kas käivitusnöör oli lühike või mul vähe musklirammu - selle andsin õepojale. 
Nüüd on see uus siis viies, mis jääb põhisaeks. Aga kuna õige saemees ei lähe metsa tegema ainult ühe saega, vaid kahega, sest kui üks saag kinni kiilub, aitab teine lahti päästa - paarist korrast piisas, et sellele pihta saada..."