Jälle see "aigu om"

 Raisakull unustas eelmises postituses mainimata, et neli-viis pesa olid kõvema tuhlivõtmise aegu üpris rohelised ja oli palunud "maruodaval tööjõul kaugelt lõunast" need alles jätta. Ja nüüd üleeile kukkuski viimsepäev neile allesjäänud kartulitele. Möödaminnes said ka porgandid ja peedid salve. Ei tea, kas asi jäi veinimanustamise puuduse taha, kuid peedisaak jäi igatahes väga niruks - metroo-olendid olid pooltel peetidel jätnud ainult koored pealsete külge. Kolletunud heina seest korjas Raisakull üheainsa vutipalli-suuruse kõrvitsa - kui see polnud suve jooksul kosunud, siis ei ta enam kasva ka. Kabatšoki-saak jäi ka sellel suvel üpris kasinaks. Justkui need taimed ja närilised teadnuksid Raisakulli tervislikku olukorda ja säästsid teda üpris tõhusalt. Eile oli Raisakull käinud nii-öelda luurel, kas on mõtet kabatšokitaimed üles tõmmata, et saaks maa lähiajal puhtaks roobitsetud ja Tuhnikuga üle käia, kuid nähes seal paari ilusat õit, lükkas selle mõtte kolbast eemale. 
Aigu om...