Sest nüüd oli aeg sealmaal, kus Raisakullile kleebiti punased lärakad koos metallnibudega. Neid oli, kui õieti mäletada, tükki viis. Seejärel tuli uuesti kõnelda anestesioloogiga, kes pakkus välja siiski kohaliku tuimestuse. Raisakull ei viitsinud enam sel teemal eriti diskuteerida, seda enam, kui kõht õndsast tühjusest märku andis ja kena pruunisilmne blond ah, milline kombinatsioon! naine aitas näljatundest üle saada.
Raisakull veeretati ettevalmistustuppa, kus pandi "alusele" toed, et patsient maha ei veereks. Raisakull aitas kaasa, tõmmates kõhtu sissepoole. Ilmselt sellepärast ei tundnud ta enam näljatunnet.
Ja siis kombiti selgroogu, et kuhu lasta tuimesti. Pruunisilmne blond võttis Raisakulli pea oma sülle ja käskis nii kõverasse ajada kui suudab, aidates ise ka looteasendi tekkimisele. Mõne aja pärast tundis patsient Raosakull mingit torget ja minut hiljem vabastati pea haardest ainuüksi selleks, et õrritama hakata. See käis nõnda - võeti mingisugune jääkülm riideriba ning hakati mööda alakeha libistama. Raisakull tundis, kuidas jalapöiad tuimestuse mõjul kaotasid igasuguse tundlikkuse, kuid kintsud tundsid ikka külma riideriba paitust. Küll korrigeeriti lavatsi nurgakraade, ei aidanud see tegevus tuimestust eirava kintsu tundlikkust.
Lõpuks anti Raisakullile mask ja kästi viis korda sügavalt sisse hingata.
Too sai ainult kolmeni lugeda ja ...
Järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar