Kui Raisakull silmad lahti lõi, arvas ta esiti ära koolenud olema - pühalik vaikus hõljus ta ümber.
Kui aegamisi jõudsid mingid helid kohale, siis mõistis end elus olevat. Lisaks andis märku mingi tehiskeha jalge vahel.
Raisakull mõtles veel tukastada, kuid ilmselt märgati ärkvelolijat, tuldi ligi ja küsiti - ega sul häda ei ole? Tegelikult pakitses veidi põis ja sellest kuuldes toodi abivahend ja asetati paika. Peale põie tühjendamist toodi söök ette.
Lõpuks saab süüa!
Aga ei - tuli uus noorik, kes tutvustas end kui füsioterapeut ning võttis läbi patsiendiinfo võimlemisharjutused ja lõpuks hakkas sundima Raisakulli püsti tõusma. Rulaatorit abiks võttes kuidagiviisi upitas Raisakull end jalgele, kuid siis hakkas üle kere tulvama"väegade paahha" olemine, mille ületamine nõudis... tagasi istumist. Kuid tüdruk nõudis liikumist, nähes aga kaamet lõusta ja hirmsalt vabisevat keret, mis kokkukukkumise korral läheb tema kraesse, siis leebus ta lõpuks ja lasi Raisakullil koikusse istuda. Siiski jälgis ta kuidas Raisakull sööma asus.
Peale söömist oli Raisakullil tahtmist proovida rulaatori najal kõndimist ja pilku üles tõstes nägi, et füsioterapeut oli eemal ametis teise patsiendiga.
Homme ka päev.
Raisakullil tuli ülejäänud päev jälgimistoa voodis une ja ärkveloleku vahel oleskleda.
Alles õhtu eeli jõudis talle pärale hommikune "väegade paahha" olemise põhjus - kahepäevane nälgimine ja kahekordne narkoos võtsid oma lõivu.
Järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar