esmaspäev, 22. veebruar 2021

Puhkus

Pea kõik, kes oma rännakutel eksinud Raisakulli juurde, on hiljem kõnelenud sisemisest puhastumisest, mis neisse nagu püha vaim peale vajunud ja millest Raisakull pole kunagi omakorda mõhkugi aru saanud. 
Too olla nagu elu parim puhkus... 
...Millegipärast...
Peale aastaid looduse poolt vihjatud märke, mis Raisakulli oleku ja nägemuse ning veendumisega risti vastupidine tundus, on hakanud isegi Raisakull kahtlema, et see eelpoolöeldu on täiesti võimalik.
 Et sellest aimu saada, tuleb vist lihtsalt ennast siitkandist minema kupatada ja kuskil paari aastatuhande pärast naasta. Siis alles saaks nautida peale elu ka parimat puhkust surmast, et tunda veel kord elavana või elusana. 
Kui Raisakulli kotusesse ilmuvad aegajalt igasugused karvased ja sulelised, siis miks ei eksi, kas või põgusalt, siia ära mõni kena linnuke, kellega kudrutada-sulistada saaks? 
Vaat, siin on vist mingi müstika, et eelkõige Viru linnud hoiavad eemale - küllap vanemad on neid hästi kasvatanud. 
Nagu eelnevalt kusagil siin Öövikus sai mainitud, et Raisakull hoidub viimasel ajal omaette ja on sisuliselt loobunud teistega suhtlemast, siis on see üsna mõistlik tegevusetus sel äreval ajastul, kus Wuhani katkutõbi ründab ühest ja linnugripp teisest kandist. 

4 kommentaari:

  1. Oh, et need rullikesed täna jääkooriku alla ei oleks jäänud, armastavad nad ju lumehange all magada
    Meil on kitsed täna puhta peidus, põld on nagu asfalt..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilmselt küll...
      Muidu veristavad oma jalgu jääkoorikust läbi astudes.

      Kustuta