Põllukive pole mõtet siin näidata, küll aga paar taiest, mis ühe Eestimaa tuntuima kujuri meisli alt on välja tahutud.
Esimene on koopia, kas tahame seda või mitte, sest originaal lasti 1949. aastal õhku.
Alljärgneva kuju ehk koopia autor on Anton Starkopfi lapselaps Hannes Starkopf, kes tahus selle küllaltki originaaliväärsena.
Kuigi originaalsammas oli A. Starkopfi ja Rahuinglikuju F. Sannamehe tehtud.
Lisaväärtus loo juures on see, et tollane Riigikogu esimees Jaan Tõnisson oli avamisel oma kingad/kalossid jalast võtnud ja sokkide väel kõnet pidanud.
 |
| Rahuingel pärjaga |
 |
| Poiss moonidega |
11 kommentaari:
Ilusalt vormitud kivid, aga kurvad.
Poisike on eriti ilus. No ja eriti kurb ka keel sealjuures.
Kivid kalmistutel varjavad saladusi. Mingil hetkel veel on neid, kes mäletavad, aga läheb aeg, ja elud ja lood vajuvad unustusse. Me küll mälestame, aga lugusid teame vaid pealiskaudselt... kui üldse teame.
Kivist tehtud nad ongi...Huvitav postitus - ja viide ka.
Kuidagi rahutuks teevad kujud kõrge posti otsas.
Kuskohast sa poisil keelt näed?
Eks ta nii kipu olema.
Täpipealt, sestap ongi tähtis lugusid vesta.
Ja minul oli omal ajal hirm ja sügav austus Ambla jõe ees, sest vanaema hoiatas, mis võib juhtuda kui ilma küsimata jõe äärde lähen...
Keel??
%@#€€@@!!!!
Veel. "Veel" pidi see sõna olema!
Ma ei näe omaenda vigu, no üldse ei näe.
Võib-olla oli see sõna meel, sest m täht asub k-le lähemal.
:D
Mulle on meelde jäänud mälukillud, kus Starkopf oli välismaal olles (Itaalia? Tirooli?) marmorist "Poiss moonidega" väja tahunud nagu diplomitööna.
Need kivid räägivad. Ja hästi räägivad.
Postita kommentaar