laupäev, 10. august 2019

...aeg sõuab, aeg nõuab...


Aja nüüd neid mööda peakarvu taga.
Mes?
Sa mötlesi, et täisi?
Mkmm...
Kuradi pödrakärpsed - pikeerivad nagu vokke vulhvid raske laadungi all taevast ei-tia-kust ja maandudes hakkavad nagu dessantnikud otsima peakolus varjualust, kust verd imeda. Aja noid siis nigu tinge mööda juuksekarvu taga.
Loodus annab märku, et sügis ei hüüa tulles – pea kuu aega oli seda suve meil sel aastal.
Peale möödunud-nädala-tagust juubelit võtsin motoriseeritud kuulipritsi elik elektrilised käärid ja lõikasin oma juuksed maha. Enne ei saanud – siis jäänuks mu kiiskavale peakolule valendav juuksepiir kõigile näha ja irvitada.
Nüüd vähemalt pole parasütistidel kuskile peitu minna.

Eile võtsin kätte ja lammutasin mõneks tunniks eelmisel aastal koos 27,5” GT-ga toodud 26tolliste ratastega Classic Stinger-i nimelise kondiraputaja lahti. Et sellest saaks mingisugune kulgur, tuleb linnas ära käia kummide ja trosside järel.
Mõtlemise koht ongi kummide valik.
Võib-olla on mõttekas raam isegi ära värvida...

6 kommentaari:

  1. Äkitse olliva noo eläjäse ohhoopis Stuka-nimelidse? Sireeniga ja puha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sireeni polnud, pigem oli selline bassihäälne porin...

      Kustuta
  2. Ahjaa, üks asi veel.
    Sellel Stingeri-nimelisel kondiraputajal on juba uued rehvid all ning trossid tilpnevad küljes, eks homme kaeb, kuda sõidab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Egä sis muud ku mutku raketieitja õla pääle nink kõmmutama :D

      Kustuta
    2. Kon man, mul etkel ainaküin velossipeete täüs. Mõika'i noit enämb konneki panna. Piäss vast määnekist (t)sorti särtsuvelot arendama nakma...

      Kustuta
    3. Aga kui on kaks samasugust isendit, võid velomobiili kokku panna. Nati keevitamist oleks...

      Kustuta