Olete tähele pannud asjaolu, et mõni veebileht nõuab sisselogimiseks reKAP...s linnukese panekut veendumaks, kas oled ikka inimene või küberneetiline aru?
Iroonilisel kombel ollakse oma teenustesse sisse sumanud tehismõistuse...
P.S. Mõned veebikohad ja/või kaubamajad ketravad juba surhvamise alguses mingisugust pahatahtliku kunstaju-vastast tõkestust.
Raisakullile on ajukäärudes podisemas hulk järelmeid minevikuga seoses.
Üks on huvitaval ja mittehuvitaval kombel seotud ametisoleva Valge Maja peremehega.
Kunagi oli ta mingisuguse telesarja staar. Raisakull pole seda küll oma silmaga kaenud, seepärast oletab, et seesamune telesari oli ilmselt üles ehitatud arkaad-süsteemis - sesmõttes, et kehvem langeb välja.
Nüüd, kus mister Trump on sarnaselt omaaegse telesarjaga taktikaliselt tasalülitamas ükshaaval mitmed "Putini sõbrad", kes lootsid kremliitide kaitsele, on samas tõenäoline, et need enam ei hakka liitu ülalpool nimetet seltsimeestega Moskvast ihkama.
Teine asi, mis aegajalt meelestub, on see, et omal ajal imporditi Venemaalt hulk kodutuid lapsi Ühendriikidesse, kes oletatavasti lapsendati heal järjel olevatesse, valdavalt vabariiklaste peredesse. Praeguseks on need lapsendatud "poluvernikud" juba täisealised - neil on ilmselt väga hea haridus omandatud ning nad on ka valmis oma kodumaa teenistusse smugelduma.
Iseküsimus on selles, kui mitu neist osutub valituks saamisel oma praegust kodumaad hülgama.
Kodumaa-versus-sünnimaa-dilemma mõjutab ilmselt kaudselt ja otseselt praegust vabariiklaste poliitikat.
Tänase õhtu seisuga on Raisakullil vähemalt ahjupuud lõhutud ja hunnikutes. Pliidipuid tuleks saagida ja lõhkuda ning takkapihta kõik see kupatus laduda riita. Kiireks läheb, aga Raisakull ei kavatse kuhugile kiirustada. Kui vaid küljevalu lubaks tal tegutseda. Homme aga tuleb mõned koormad oksi ja vanu vaarikavarsi kokku roobitseda ning need kuskile metsa alla poetada. Seejärel saab halge riita laduma hakata. Kuramus küll, mõned töölõigud tõmbavad töötahet alla merepinna taset. Ei ole kerge ka tuju ülespoole kergitada.
Järgmise nädala lõpupoole tuleks kliinikumis iseennast esindada ja pärast ehk võib-olla korraks vaid eksida Pööbelmanni instituuti, kus kuuldavasti peetakse stuudiumi juubelit ja kuhu Raisakull pole juba aastakümneid (nüüd rehkendades on neli kümnendit lõpetamisest) oma molu näidanud, et ei tea, kas tunnevadki nende ridade kribajat ära. Raisakull tahaks loota, et ei tunta. Selleks tuleb alkeemiliselt hõbedaks kippuvad kuldkiharad maha ajada, justkui oleks Raisakull saanud viisteist päeva arestimaja külastust.
Mine sa võta nüüd kinni, sest kõik oleneb sohvrist - ei tahaks teisel lasta päeva ülipikaks venitada.
Mingisugused usupühad tiksusid vaikselt mööda.
Suur reede, vaikne laupäev ja lõpuks ülestõusmise pühapäev, kus halleluujatati ei tea mitmet korda kellegi ülestõusmisest.
Raisakull ärkab igal hommikul ja keegi ei lõuga "Halleluuja! Raisakull on üles tõusnud!".
Kuigi tuleb tõdeda, et vaid ühel korral oli küll silmade avamisel raadiumist tulnud üks tuntud eurovisiooni lugu.
Ju siis ei peetud vajalikuks ülejäänud hommikutel äratust helindada.
Kunagi varases nooruses sattus talle vanavanemate aita revideerides kätte mingisugune eesti-aegne ajakiri, millel polnud kaant ega tiitellehte enam alles, kuid ülejäänud sisu oli üsna talutav ja kannatas lehitsemist. Raisakull imestas vanade retseptide nimede üle, millest üks oli "Pasha" - muud ta ei mäleta, kuid seda küll, et tegu oli kohupiimatootega ja see tuil valmistamise ajal kauni ornamendiga kaunistatud vormi pressi alla panna.
Raisakull sirvis ükspäev netti ja miskipärast torkas talle kolbasisesest üks sõna nende pühade iseloomustamiseks, nimelt paasapühad. Ilmselt tuleneb see sõnast "pask", mis on levinud millegipärast ainult Skandinaavias.
Sellest järelduvalt pole pasknäär lind ega ka sitt aastalõpp, vaid hoopis "Dziisus", kes mässab.
Suursuguse Surma vastu.
Noh, nagu revolutsionäär, kes kah tõuseb üles.
Miskipärast...
Kui Raisakull alguses kepiga, hiljem karkudega käima hakkas, olid mitmed kohalikud ja sugulased imestunud nägu teinud. Olid küsinud umbmääraselt - Et missasja? Sa nii noor veel...
No mis Raisakullil muud vastata oli, kui - Vaata, kulla inimeseloom! Sa võid mööda küla litsides käia ja väita, et sa oled kõva kepivend, aga minule sa ikka vastu ei saa...
Kui Raisakull unisesse provintsilinna saabus, olid kõik bussisolijad valmis sõiduvahendist väljuma. Kitsas vahekäik oli inimeseloomi täis, et Raisakull ootas kuni osa maha läks, et saaks istmelt püsti, muidu lööb peakolu vastu lage ära. Raisakull kohmitses oma kahe karguga ning üritas massiga kaasa liikuda, kuid tempo polnud tal eriti nii kiire kui arvata võis. Bussijuht oli juba tagumised uksed sulgenud, et hakkab edasi lõpp-peatuse poole liikuma, kuid Raisakull röögatuse peale avas ta siiski bussiväravad. Asfalt turvaliselt taldade all, alustas Raisakull polikliiniku suunas liipama.
Registratuuris tuli uurida, kuidas asi käib - kas enne tuleb maksta? Ah et pärast pilditegemist. Selgus käes - järgmisena leidis Raisakull ennast röntgenikabineti ukse taga.
...Teate, kui populaarne on igasugune sotsiaalmeedium? Noh, ma paluksin oma ilgelt edevatest igemetest pilti, et inimeseloomad saaksid laikida. Oh ei, mitte lakkida, vaid inglise keeles meeldimis-nuppu litsuda...
Amblasse naastes bussist väljudes kadus Raisakullil igatahes tasakaal, sest ilge valu lõi külge, mille tulemusel embas ta bussiukseavaga juhuslikult kohakuti olnud elektriposti. Paar korda hingas ta sügavalt sisse ja välja ning ajas koivad sirgu. Karke abiks võttes lonkas Raisakull nüüd kodu poole.
Raisakullile helistati mingil nädalapäeval, et kuu aja jooksul tuleb tal vaim valmis panna, et siis installitakse talle teine musketilaadne tehiskeha. Lisaks veel tuleb tal värskem roheliste x-kiirtega pommitatud hammastest pilt teha ja igemetohtrilt tähtis paber, kus kinnitatakse lausa notariaalselt, et antud ajahetkel ei ole tuvastatud ühegi juure all põletikukollet, nõutada.
See paganama niinimetet suveajale üleminek ajas esmaspäevaks plaanitud fotosesioonikava lörri - too unine uimasus painab seniajani tundeid ja tajusid, et hommikune ärkamine pole ikka see, mis vööndiajal oleks - lihtsalt ajukallerdis ei tule enam toime varajase ärkamisega.
Täna hommikul sundis Raisakull silmad avama, hoolimata öisest lennuki ja/või drooni üsna madala urinaga ülelendamisest ja sõnumipiiksatustest.
Hehh, kui Raisakull olnuks truualamlik musterkodanik, siis oleks ta juba esimese sõnumisaamise järel koheselt varanatukese kompsu sidunud ja läinud tühjale maanteele hääletama minemaks varjumiskohta, mis asub kuskil kümmekonna kilomeetri kaugusel. Palju lihtsam olnuks valge lina ümber keerata ja liikuda vaikselt, et kaaskodanikes paanikat mitte tekitada, kalmistu poole, mis on tükk maad lähemal.
Aga ei...
Elu on vorminud Raisakulli anarhisti-laadseks pohhuistiks, et ohuteavitusi saades ei reageeri ta üle ega ümber, sest need teavitused on tõtt öeldes nii lapsikult koostatud ja saadetud umbmääraselt.
Tänaöised sõnumid mainisid näiteks Virumaad tervikuna ja Pärnu-, Rapla- ja Harjumaad, millel pole mingit pistmist Raisakulli praeguse asukohaga.
Suur sõda hiilib vargsi ligi...
Riigiisad ei tee midagi selleks, et rakenduks totaalkaitse põhimõtted.
Kaiseminister oleks pidanud koheselt, kui esimene droon piiri rikkus ning Auvere korstent rammis, organiseerima kogu Eestis asustatud punktides kogunemisi, kus õpetatakse mitmeid relvaliike käsitsema. Tegelikult oleks sellega pidanud alustama siis, kui Kreml annekteeris Krimmi...
Ning tundub, et ka äranämmutatud mitmekihiline õhutõrje pole veel valmis.
Patsifismi tolereerimisega tuleks nüüd praegusel hetkel küll lõpparve teha. Seda enam, kui kaeda Ukrainas toimuvat, kremliidid hävitavad niiehknaa kõik, mis elamiskõlbulik on, et ei aita agressorite kannikate vahele pugemine ka mitte üks teps - kasulik idioot on võrdne kahurilihaga, keda ohverdatakse kõigepealt...
Eile oli millegipärast hommikust saati selline imelik päev, millesarnast aastas võib olla paar-kolm kui mitte rohkem. Seda enam tuleb toda ka nautida ja samas ka end ribadeks toimetada.
Nõnda siis...
Peale hommikueine manustamist otsustas Raisakull, et nädalavahetuseks tuleb varusid täiendada ja ajas peale "Tarkade ja lollakate mõtete kabinetis" istumist oma liiklusvahendi värske õhu kätte tuulduma. Seejärel tuli viisakamad ürbid selga ajada, tengelpung ja seljakott kaasa haarata ning poodlema minna. Vändates alevisse tajus ta sihukest pühalikku vaikust, mida ei häirinud magistraalilt ja harjutusväljakult kostuvad müra-aistingud/mütsatused ega ka lindude sädistamised - noid viimaseid Raisakull niiehknaa ei kuule. Raisakullile tuli keele peale sihuke termingi kirjeldamaks seda hetke - muistne põrguvaikus.
Ta oleks sedasi mõtiskledes sihtkohast mööda sõitnud, kuid vajutas õiges kohas pidureid. Parkla oli tühi ja polnud ka ühtegi hingelist liikumas. Raisakull kaapas edasi kaubandusruumi, kus polnud ühtki inimlooma näha peale müüja, kes parasjagu kaupa lahti pakkis.
Peale ostude eest tasumist mainis Raisakull, et siuke tunne on parajasti peal nagu ...ostle nagu miljardär...
Kodutanumale tagasi jõudes oli juba päeva järgmine plaan peakolus küpsenud - puuvedu. Pealelõunane aeg läkski selle peale, et ei näinud astronoomilise aastaaja vahetust ning kui külg valu tegema hakkas, tuli õhtale minna. Sookurepaar tervitas üle lennates valju kisaga seepeale Raisakulli otsust päev ära lõpetada.
Täna hommikust saati pidi juba Raisakull karkude najal liikuma. Ilmselt läheb veel paar päeva taastumiseks, kuigi täna peale kuuma leiliviskamist oli suurem valu kuskile ära pagenud...
Nääh, lumi sulab ja kevad pressib peale. Aga sellesamuse kevade tulekuga hakkab Raisakullil kibekiire tegutsemise aeg, et pole aega nina nuusata. Eile väntas Raisakull igemetohtri manu, et see inspekteeriks allesjäänud hammaste olukorda. Kui juba Tapal ollakse, siis peab ennast kaubanduse olukorraga kurssi viima. Kodutanumale tagasi väntamine oli hommikuga võrreldes teisest puust - kontratuul puhus kogu aeg vastu Raisakulli laupa.
Täna monteeris Raisakull mönkrikärule torni ja poomi külge, et hakkab eelmisel kuul langetatud puid kottu tarima. Enne, kui käru sappa haakida sai, tuli mõnkriga rada sisse tallata - aga mida sa tallad, kui lumi on sisuliselt ära sulanud, sellegipoolest tuli ikkagi vaadata, kas ja kus läbi pääseb. Siis tuli käru haakida mönkrile sappa, juhtmed vana täislaetud akuga ühendada, mootorsaag haarata, ning puuralli võis alata. Jämedamad ja samas ka raskemad palginotid sai vintsiga peale vintsitud, peenemad ja kergemad musklijõudu rakendades.
Kõike küll täna ei jõudnud ära tuua, kuna vintsiga ühendatud akul tekkis väikene depressioon ja vajab turgutamist - homme saab teise laadima panna.
