Kenade päevade tegemisi

Ükspäev võttis Raisakull ilusa ilma puhul mootorsae ja põrutas jala metsa poole, et saaks lõpuks ometi järgmiseks hooajaks küttepuid varuda. Esiti mõtles Raisakull, et langetab ainult ennelõunase hommikupooliku, aga pärast lõunapausi otsustas veel korra metsa minna. Siis haaras Raisakull langetuslabida ühes, sest üks ladvata puu oli teise puu najale jäänud. Langetuslabida konks haakis end puidu sisse ja siis tuli võngutada teist kuni lagetatav lepp maapinnale varises. Saega tükeldas parajateks palkideks, et saaks ühe korraga käru peale vinnata. 
Raisakull takseeris seda kogust, hindas veidi kodus olevaga ning leidis, et mõistlik on veel järgmise talve üleelamiseks kütet varuda. Sest eelmised hooajad jäid tervisliku olukorra tõttu üsna kasinateks. Tõmbas sae käima ja järgmised lepad langesid - no ei olnud jämedad, olid hoopis hästi pikad ja kiitsakad. Kui nood maru ja/või tormi tuules õõtsudes keskelt pooleks murduvad, on neile veidi keeruline ligi pääseda. Risti-rästi... 
Ühel sellisel lepa läbilõikamise hetkel tundis Raisakull seljale vajuvat raskust. Raisakull oli mõtlema hakanud, ega mingi loom ole tema selga roninud, aga ei - pilku tõstes nägi ta, et üks lepp oli juurtest ära pehkinud, et võttis samas suunas langeda. Raisakull astus kähku selga sirgeks ajades kõrvale, et "kaks-ühe-hinnaga leppa" langesid sõbralikult teineteise kaisus maapinnale. 
Paar päeva hiljem vedas Raisakull mönkriga kõik selle kuhjatud küttevaru kottu. 
Järgmisel nädalal üritab Raisakull vähe haavikut harvendada...