Eilse tuhmuva tähesära jälgedes

Miljonid inimloomad üle Euroopa said eile ennast tähtsaks teha - nad said aja paariks tunniks päikesevarjutuse jaoks oma kiire elutempo pausile panna.  
Raisakull ei tahtnud sugugi kehvem olla. Ta tõmbas aknaruloo alla ja nentis endamisi, vaat tuu om ikke perfektselt täiuslik päikese varjutamine, võrreldes hädiste pilvedega. Kui aeg sinnamaale jõudis, kus Kuu Päikese ette trügis, et võtta viimaselt sära ja tampida see mutta, oli meie kodutäht juba metsa taha longu vajunud. 

Täna võttis Raisakull kätte ja plaanis hakata kiivavajunud puuriitu ümber laduma. 
Noh, ega varem ole sellist jama oldki, et laotud puud arvavad kõik kuivada ahvikiirusel, mille tulemusel peab teistkordselt riita üles laduma. Ilmselt vaheltult peale puusakondi vahetust laotud virn ei olnud sellisel tasemel, mis ta oli aastaid enne. 
Aga vähemalt sai Raisakull nüüd nõndanimetet trenni tehtud elik rasva põletatud. 
Enne halgude ümberladumist niitis Raisakull korralikult muru ära. 

Homme pole selleks aega. Raisakull kaes ilma ja otsustas homme, mil lubab suhteliselt tuulevaikust, kondiaurumasinaga Tapal ära käia. Peab ikka endale ära muretsema korralikud saekaitsega püksid. Vanadesse pükstesse pole saag oma hambaid sisse löönud - pealisriie on niivõrd ära kulunud, et enam ei kannata neid suspesid pesta. Või siis metsas toimetades - jääb oksa taha kinni ja rebeneb ära teine.