Kalevani-mail

Raisakull ei käinud laulupeol, kuid Taanilinna jõudis ta visiitkaardina oma jalajäljed jätta alles paar päeva hiljem. Seda sugugi mitte hilinemise pärast, vaid  nii oli see planeeritud - üks kunagine kaasvõitleja Pööbelmanni päevilt tahtis visiteerida paari klassivenda ja et juttu jätkuks kauemaks, võttis ta Raisakulli möödaminnes kaasa. Lisaks polnud enam niipalju ummikuid. 
Esimene peatus oli Aegviidus, kust sai külakosti kaasa haaratud. Järgmine peatus - Laagris, kus sai esimese klassivenna uut kodu visiteerida. Kuna sohver elas kunagi teisel pool rööpaid, siis leidis ta ühiseid kokkupuutejooni perenaisega, keda ta pole enne näinud. Jutud aetud, jätsid reisisellid lahke pererahvaga peatse jällenägemiseni.
Taas tuli tengelpunga luhvitada kunagises säästumarketis, kus sai moona varutud järgmise külastusobjekti tarbeks.
Meriväljale jõudes haaras Raisakull oma mölafoni, küsides - Peremees kodus? 
Aga ei, kolmveerandtunni aja jooksul jõuab! 
Selge pilt! Pole hullu - sohver sebis sõiduvahendi muuli juurde, kus rikutud kilukarbi-vaade pilvealust laiska lainete loksumist vastu veest väljaulatuvaid paljaid kivipõlvi näitas. 

Raisakull haaras Rööviku kaasa ning oma konte sirutades talletas nähtu mällu. 

Raisakullile meenus, kui ta omal ajal ehitusbuumi ajal Viimsis haltuurat tegemas käis, oli ta bussiga loksudes ikka mitu korda siit läbi sõitnud.  Kuidagi kurblik muie venis üle ta näo... 

Minevikuküüsis tardumusest äratas sohvri hüüe - Kuule, läki nüüd! 

...Peolaud kaetud, sai lõpuks keha kinnitada. Kuskilt otsiti välja pitsid ja korgiti ilusa värviga vedeliku pudel lahti tervisenapsu jaoks. Muidugimõista sohvrile anti ette õunamahlapakk ja pokaal...