Märtsikuu lõpupoole millalgi helistati pealinnast ning kästi järgmisel hommikul väravas oodata.
Et tulevad ja võtavad Raisakulli ühes tükis peale ning seejärel põrutatakse edelasuunal Pärnu kanti.
Et heal klassivennal on järjekordne aasta vanemaks saamise päev, tuleb minna seda ikka tähistama.
Raisakull proovis küll pareerida, et temal on hoopis plaan saun kütte panna ja pesus käia.
Aga kas nad siis kuulasid teda - ei!
Tegelikult oli vaja küll ennast küürida, sest mõned päevad varem oli Raisakull labidaga kullakambris inventuuri teinud ning selle vänge hais jäi naha külge. Ükskõik kui palju ka käsi ei pese, ikka jääb lehk manuliseks.
Eks siis tuli kultuurkihistuse kolmesajanda viienda kihist "Troinoi" pudel üles otsida ja selle sisu mitte seespidiselt tarvitada nagu mõned professionaalsed harrastajad seda omal ajal praktiseerisid, vaid piserdada ning hõõruda nahal laiali.
Nõndamoodi mingisuguse paadialuse moodi lõhnastatult ootas Raisakull karkude najal järgmisel ennelõunasel ajal väravaesises portaalis maa peal triivivat kosmoselaeva, mis peagi reisija peale korjas.
Sõitma asuti aga peale seda, kui sohver ja tema kaardilugeja vee keemahakkamise vältimiseks naabrimehe krundile oma põied tühjendasid.
Niinimetet "kartokrahv" pagendati tagaistmele, kus ta kehastus ümber "diizeiks".
Ilmselt oli ta kunagi sarkastilise Raisakulli irooniat süldimuusika teemal nii südamesse võtnud, et seekordsel "tähesõidul" striimis torujuhtmest ainult rokki ja punki.
Üldtuntud Tori Põrgust mööda seilates tulistati kuulmekiledesse näiteks selline lugu.
Suvituspealinna magalarajooni ühe viiekordse kolossi ette auto igatahes pargiti ning asuti kolmekesi ühiselt uut kõrgust vallutama. Otseselt Everesti moodi küll treppe mööda üles turnides ei tundunud, kuid head klassivennad olid kiiremad. Raisakullil oli raskusi karkudega tempo magniihvikot rakendada, siis jõudes õigele korrusele oli näha korteriperemehe üllatunud näoilmet, kui tema pilk treppe mööda ähkivat ja puhkivat viimast ülesrühkijat silmas.
Jah, selle nimel tasus juba talle külla minna...
2 kommentaari:
Mäh, kuivkäimla tyhjedamine on minu majas ysna lihtne ja puhas töö, erinevalt nt puulõhkumisest, kus sa pakke tõstes ennast loetud minutitega igast haisvate orgaaniliste ainetega läbi immutad (sest veidi seisnud lehtpuupakud sõna otseses mõttes pritsivad virtsa)
Kuidas kuskil... Linnasakstel on peenike lõhnataju, mis paneb kasvõi väikse peerupiuksu pärast silmi pööritama.
Mul jällegi on puulõhkumine kõige puhtam töö, kuigi tuleb tunnistada, et sel aastal pole ma puid teha saanud. Küll aga olen eelnevate aastatega kütet varunud ette, nüüd pole muud, kui eterniit pealt ära ja sissevedamine võib alata.
Postita kommentaar