Ega Raisakull saanud sel ööl korralikult magada - liiga palav oli.
Kloostrielu oli üksluine - iga päev oli sarnane eelmisega.
Paar tundi enne hommikusööki, aeti rahvas ärkvele ja käidi pissi(p/k)otte tühjendamas.
Hommikuse eine ajal toodi rohud. seejärel võisid edasi tukkuda või endale kasulikku tegevust leida (kuna Raisakull on Ahvi aastal sündinud, siis tema otsustas igal hommikul voodis väljaulatuval poomil jõutreeningut teha). Lõunaajal serveeriti söök ning oli järgmine vaba aeg, kui siia mitte arvestada vererõhumõõtmisi, kuni õhtusöögiajani. Peale seda oli taas vaba aeg.
Ainuke erinevus oli igapäevane õdede ja nunnade vahetus. Üks õdedest oli nagu briti haiglaseriaalist välja astunud, teine oli punapea, kolmas kandis silti "üliõpilane", neljandaga oli kana kitkuda karkude teemal. Nunnade ehk sanitaride erinevus oli järgmine: üks nägi välja nagu Asta Venderi illustratsioon Sõnni Siimust, teine ja kolmas külatädilikud, neljas paistis muidu noor ja kena, kuid silmad olid jube väsinud ilmega ja see viies väga sihvakas paistis just maha astunud "Uisapäisa" koorist. Lisaks köögitädid ja koristajad. Seda rühma juhtis abtiss.
Viimasega sai Raisakull jutule, kui tegi rulaatoriga oma käimiseteraapiat.
Küsis otse, miks tema tuba nii hullusti köetakse, et magada ei saa? Või on selle toa all täitsa elus põrgu? Lisaks on kuiv köha ka manuliseks tekkinud. Ja teiseks, miks talt kargud konfiskeeriti, kui Tartu kaks füsioterapeuti keelasid sellesamuse rulaatoriga liikumise ära ja käskisid just karkude najal liikuda? Selle tõttu jäid need paar-kolm päeva unarusse. Kolmandaks niipalju, et kõigile sai öeldud, et tema abi ei vaja, aga üks nunn on nii üliabivalmis ehk robotlik*, et kas peab hakkama hoiatussiltide peale mõtlema, näiteks: Ettevaatust! Hammustab! või Herilasepesa! Ära torgi! ...
"Oii, kas tõesti? Nunnad keeravad mõnikord üle võlli, ükskord oli ühes toas 30 kraadi... Ma kohe lähen keeran maha. Aga nende karkude ja liigse agaruse teemal peame juba pikemalt kõnelema koosolekul palvetunnis."
*Selle nunna niinimetatud liigne agarus seisnes selles, et tühjendades neid kotte ja potte, ei vahetanud ta kindaid terve koridori ulatuses ja mitu korda tahtis ta kuse-, võib-olla isegi roojapiiskadega kaetud kummikinnastatud kätega Raisakulli jooginõud võtta, mille peale too sisistas läbi hammaste - "Hoia eemale! Pole siin sul midagi teha!" Kui sellest ikka veel ei saanud aru, siis tuli käratada: "Ei puutu, raisk!"
Raisakull ei viitsinud seletada, et antud nunna tegevus oli ebahügieeniline.
Seejärel siirdus Raisakull üldruumi, kus oli näha laual vedelevat ajakirjandust, mis osutus kohalikuks väljaandeks. Sirvides kogu seda kupatust, oli hea meel tõdeda, et see väljaanne jäi tellimata, kuigi varasemalt helistati PM-i tellimiskeskusest ja küsiti - Miks te oma maakonnalehte ei telli? Millele sai vastatud - Sest sealt ei ole mitte sittagi lugeda!
Seejärel köitis Raisakulli meeli pooleldi täidetud ristsõnaajakiri ning ta võttis selle nüüd kaasa. Nüüd oli mingisugune igavuse peletamise tegevus käepärast.
Ajakirja tagasi viies öeldi talle - raamatuid, kui tahab lugeda, siis need on kõik ülemises sahtlis. Ega siis midagi, tuli vaadata üle raamatukogu - lugemist oli seinast seina, kuid Raisakulli köitis järsku Leo Taxili "Lustakas evangeelium", mis oli väga sobilik lugemine kloostri seinte vahel.
Vahepeal tahtis Raisakull telekast Al Bundy tegemisi ka kaeda, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest iga kord, kui teleka sisse lülitas, ilmusid teised kloostriasukad välja ja hakkasid küsima, ega ta uudiseid ei vaata?
No kurat sellega, vaadake siis neid uudiseid! - sajatas Raisakull mõttes ja andis puldi küsija kätte ning tegi minekut.
Algul oli asukaid vähe - mõned toad täiesti tühjad, siis mingil hetkel olid need kõik täidetud. Korra oli selline tunne, et Raisakull polnud kõige noorem asukas. Siis ta alles taipas, miks ta üleüldse kloostrisse sattus - täituvuse pärast. Siin ei olnud võimalik saada taastusravi, nagu perearst välja pakkus.
Järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar