Tehisintellekt võtab üle

Aa, sinna jätsin. 
Mitte sinna.
On ikke inimeseloomal pea – ikka nuhtluseks kerele, kõik mõtteriismed laiali nagu pusle.
Enam ei oska kuskilt otsast neid kokku pakkida.
 Üks väikene keskendumist nõudev ülesanne kuluks nüüd mulle küll ära. 

 Kurat! 

 Selle ruumi võtit pole ju selles kimbus. 

 Kuhu ta siis jäigi? 

 Ohjah! 

 Jummel küll! 

 Teine võtmekimp jäi ju valvelauda. 

 Raisk küll! 

 Aga pole siin hullu midagi. 

 Tuleb hakata omaaegset näitlejameisterlikkust meelde tuletama. 

 Aga enne tuleb koristustarvikud üles otsida. 

 No mida pole, seda pole. 

 Ahjaa! 

 Pagan võtaks! 

 Nädalapäevad tagasi avaldati ju lektori käskkiri number see-ja-too-ja-mingi-kritseldus, kus oli sõnaselgelt kirjas, et alates sellest ja tollest kuupäevast võtab nädalaks ajaks ülikooli stuudiumi üle tehisintellekt. 

Aga pardon my french, mis päev täna nüüd on?

 Ilmselt läks mul nüüd siin aja arvestamises midagi kapitaalselt nässu. 

 Sel ajal, kui see ülevõtmine tehismõistuse poolt toimus, magasin ma ilmselt koristaja konkus oma peatäit välja. 

Vähe kitsas oli küll, aga hea rahulik põõnata. 

Sel ajal, kui ma seal ubrikus kondivedeldajat läbi maksa luudesse lasin setitada, kostusid läbi ukse mingisugused hoiatava tooniga häälitsused, mis tõid mu silmalaugude raskuse veel rohkem esile, et ma lihtsalt vajusin rammestavaisse unenägude seltsi. 

Oh sina raisk küll, üks hoiatus tärkas just praegu tagumisest ajukäärust esile - "Kõik elusolendid tapetakse ilma ette hoiatamata!" 

Tehisintellektile anti katse korras see stuudiumi laboripoolne osa üle põhjusel, et siin olevat närilisi rohkem, kui teistes hoonetes....