sa läksid ära eelmisel talvel
kui külmast sinine oli siis taevas
lehvitasid veel mulle valevalt laevalt
mis viis su ära kargest eestimaa talvest
palmi all mõnuledes sa mõtlesid vaevalt
mis on saanud kodumaa vaevast
kui koputas surm uste taga kalgilt
siis sadade kaupa surdi talvel
ja minagi olin siis näost kaame
sisse ei lasknud – ma olin valvel
ootasin torus hõbekuul palges
ning rüüpasin sisse kangeid kraade
pea iga õhtu tekitas küsimus ängi
mis on saanud sust võõramaa sängis
tea, su vanemad pääsesid maisest vaevast
nad jõudsid pärale järgmisel päeval
...
10 kommentaari:
Katk või mustad rõuged? Või zombiakopalüpsis?
Vabavärss vormina sobib seda süngust väga hästi edasi andma, see on hea idee!
Mõtete eest põgeneda päris keeruline.
Ikka tiksuvad kuklas.
Mis katk, mis rõuged - fopsakootad ju!:)
Teema pani tempo paika, siis selles taktis ka sai püsitud. Kuigi jah, alustasin miniatuuri elik "pojanaise reisi" kirjutamisega ja jäin jänni otste kokkutõmbamisega, siis järsku hakkas kolbas kummitama luulevorm...
Oh ei, ma ei põgene, vaid vaatan otsa ka oma süngetele mõtetele, tiksugu nad kuklas või mujal. :)
Oot-oot, mis fopsakootad?
Lemmikloomad kosmosest, keda võtab vaid hõbekuul!
Lugedes Kaamose panust, sain selge pildi, enne olin segaduses.
:D
Jep... lisaks saab ukse alati kinni panna!
Aga ehk siis see teine, kes soojal maal palmi all?
Vot temast ei ole enam kuulda...
Tea, kas elabki.
Postita kommentaar