Võidupühajärgne nädal

Pühapäeval, võidupühal, sai kasvuhoone selle aasta esimesed taimehakatised enda hoolde ja väljas sai kartuleid puistada nende jaoks aetud kraavidesse. Poole teo peal ilmutasid sugulased ja võtsid mult töö enda kanda. Lõpetist ka pakkuda ei saanud, kuna mõlemad pidid olema kained roolid, mis ma ikka üksi võtan. 

Nädala sees võtsin puukuuriks maskeeritud laudas suuremad ümberkorraldused ette, et saaksin mönkrikäruga ahjupuud tagurpidikäiguga lauda tagumisse otsa kärutada. Haukasin seejärel ühest aasta või paar väljas laagerdunud puidukuhjast pikemad halud, viskasin mönkrikäru täis, sõitsin kuuri ette ja tagurdasin kogu kupatuse varju alla ning alustasin virnaladumist. Mu mälu järgi olid selles hunnikus ikka pikemad halud ahju kütteks, aga vist olid mutid ja muud sellised elukad, kes pääsesid hunniku sisemusse, kärtsutanud oma Družbasid, jättes mulle hulga pliidipuid, mille selekteerimine võttis rohkelt aega. 

Korradikorrat, ma ütli selle peale, raisk! 

Mõned päevad tagasi hakkas mölaföön lõugama. 

Taheti teada, mida ma kakskaks maikuu päeval teen? 

No mida mul ikka teha on, kui sülitada lakke ja oodata, millal tatt suvatseb alla tilkuda. 

Abikätt oleks vaja... 

Mistõttu hakkasin irvitama, et mul kaks kätt olemas ja sa küsid ühte??? Sa ju tead, et pioneer, kes vannet pole andnud, on alati valmis appi tulema, sadagu taevast minupoolest tääke, aga pane tähele, et vandesõnade saatel ta kohale ilmub! Seda juhul, kui ise järgi ei tule...