Saen muudkui neid kottutaritud puid pakkudeks ning lõhun samas pakke ka halgudeks.
Liigne päikesepaiste on kõikse hullem, räsides millegipärast kõikse enam vaimu.
Tahad ju ise ka, kokteiliklaas koos vihmavarjukese ja kõrrega käeulatuses, väljaveetud kiiktoolis peesitada, kui päike kõrges kaares heldelt oma kiirgusedoose jagab.
Aga ei saa, sest praegu on õige aeg kirvetööd teha, kuna hiljem võid koos sääskedega võidu rabeleda.
Näed sa, surm hiilib tasahilju mu pruudiks - tiirutab kaudselt teine mu ümber...
Juba olen kaotanud mitu kontakti ehk tuttavat teispoolsusele, kui lehti uskuda.
Kui siia blogisse jääb vaid igavene vaikus kummitama, siis teadke, et ma naitusin Surmaemandaga.
Hingetõmbeaeg sai seks korraks läbi – keegi teine puid siin ei lõhu.
Ja varsti tuleb aiamaa üle käia.
Kevad nügib takka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar