Naerdi küsija millegipärast välja.
Jah, tänasel digitaalsel ajastul on mõttekas värvilisi pilte teha, sest raalis saab neid programmide abil mustvalgeks muuta, katsu teistpidi saavutada.
Mul on album, milles vanad mustvalged pildid on värvilisteks tehtud. Aga ma praegu kiirel ajal neid ei viitsi otsima hakata, sest neid albumeid on mitu korda ühest kohast teise tõstetud – ühel hetkel kadus lugemine ja teadmine käest ära.
Nüüd meenus mingisugune läbipaistev tsellofaan mustvalge teleka ette panekuks, mis pidi oma värvilahendusega – sinine ülal, punakas toon keskel ja roheline hõlmas allosa – pildi värviliseks tegema. aga see on ammuilma tükkideks pudenenud, kuid oli asja eest, kui eetri kaudu omaaegseid loodusfilme näidati, eelistatult sügisest...
Tulles kurssiivsetest meenutustest tagasi olevikku, siis terve mõistus ütleb, et mustvalge hetkepeatus peaks vähem bitte/baite mahutama, järelikult saab pilte rohkem mälukaardile salvestada.
Ja muidugimõista peab ka piltnikul, kes mustvalgete peal elatist teenib, olema votukrahvia põhialused selged olema, sest kuidagimoodi annavad monokroomsed ülesvõtted tänasel päeval palju rohkem emotsioone edasi kui värvilised.
Aga mine sa võta kinni...
13 kommentaari:
Esimene pilt andis hea tuju ja teine tõi mälusopist välja selle värvilise ekraani katte. Meil ei olnud tol ajal isegi mitte telekat, aga tuttaval jõukamal perel olid mõlemad. Tore pere oli, me saime neilt aeg-ajalt siia kala. Viimane foto on kui punkt kogu loole :)
Teine pilt on vist jõulude ajal tehtud. Ja juvist kolmas ka, või mis imevidin see seal pildil küll on.
Kas sul on riigikogu kantselei uba, et oma kondiauruliikurit parkida? Äi ole. Äi pargi!
(Muuseas- mis sa sest rebasest eelmises jahis äratasid? Tuli ja murdis kõik mu 19 kana.....)
Huvitav - mul pole ühtegi mälestust värve tekitavast tsellofaanist, kuigi telekas oli (vist) kohe esimeste seas.
Vaat, kui huvitavaid külgi elust mustvalge teema välja tõi! Tjah, pixleid on küll vähem, kuid emotsioon tugevam. Monokroomse pildi kaadrit ei ole nii lihtsalt võimalik leida, kui värvilise pildi oma. Treenisin oma mustvalget nägemist mitu päeva enne, kuni aimu hakkasin saama... ja praegugi aiman ainult hägusalt, mis see mustvalge õigupoolest peaks olema.
Vaat mis kõik see mälust välja kistakse...
Kusjuures, ei olnud jõulude aegu, ehkki Bruce Willist oma -Visa hingega- viimastel aastatel sel ajal näidatakse. Pildi EXIF väidab: 26.11.2009 aastal.
Viimasel pildil on mingisugune läbipaistvast plastikust sõõrik, mille sisse on patareitoitega jõuluvalgustus paigutatud. Pilt ise on tehtud 01.12.2018.
Kamoon, missugune uba, peaasi, et omal oakott kaasas on.
Jälle mina süüdi!?
Alati jääb Raisakull süüdi. Sugulased ka ütlevad ja lisavad, et keegi peab süüdi olema...
Äkki oli tuhkur, nugis?
Aga, et su türannosaurused imetaja murda jäi... meelde tuleb ainuke põhjendus - kättemaks esivanemate nimel.
Selle tsellofaaniga sihuke asi, et telekapildis ei teinud vahet, kas oli kuusik, kaasik vms. aga välja nägi ikka sügisene vahtrik...
Mina oma arusaama järgi oletan, et kõik fotoka sätted peavad olema käsitsi seadistatud nii, et jääks mulje - aga ma tahtsin nii teha. Sedasi toimides saab sellest kaubamärk, mida valdab ainult päästikulevajutaja.
Ma olen kõik oma fotod teinud aparaadi pakutud automaatika põhimõttel - omal on nii lihtsam.
Kuid ühel hetkel võin proovida enda jaoks täiesti uudset lähenemist, ainult aeg pole veel selleks küps.
Rebane, tõestatud.
Ma pole ta peale isegi vihane mitte, ei saa ju olla tige vihma peale, et see sajab. A no keegi peab ju süüdi olema, kuna sinu pildistatud rebasel on nägu, siis las olla seekord tema.
Ei ole uba. Uba kasvab alles. Tärganud juba on. Eks sügisel siis saab ubadega ...
Toompeale minna?
:D
Jah, arvan sama. Ka minu aeg pole veel küps. Paraku, uus kaamera käib mul praegu veel autmaatika peal... esialgu. Ja kõige enam läheb loosi see, mis kogu aeg kaasas on, ehk siis telefon.
Vana fotojahi ajal ei kujutanud ettegi, et telefoniga pildistama hakkan, aga nüüd teen seda valdavalt. See 10 aastat vahepeal on ikka palju muutnud...
Postita kommentaar