Et ülehomme Tarbatu
linnas kooserdamiseks aega valida, võtsin korraks Pööbelmanni
instituudi kodukal kolada ja leidsin oma suureks üllatuseks, et pea
kõikide õpside nimed on mulle puhta võõrad, ainult kasvunnide seas olid
paar-kolm nime, kes ka meie üle vahti pidasid. Ausalt öeldes
mõtlesin siiralt korraks sealkandis olles veidi möla ajada, kuid
nüüd jääb see minugipoolest ära.
Hommikuse rongile
mineku plaan lendas sellega väikse sisinaga kuradile.
Seega saan kauem
põõnata ja ei pea oma okulaare kella kuueks lahti tegema.
Kuna reede
õdakupoole pidi üle vabariigi kokku kondama igasugu poissmeeste peo
osalisi, siis Tarbatu linn väristab juba õlgu kogu selle kamba
tõttu.
Eelmisel korral polnud mind küll selles jõugus, mis sai
miskipärast mitmes sealses sööma ja joomaurkas aastase sisenemise
keelu, siis nüüd vast ollakse tolerantsemad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar