Ei oska kohe välja
ka mõelda, miks mättalisel heinamaal süda kilomeetri läbimisel kiirusega ca 6-9 km/h nõndavõrd taguma hakkab samas, kui asfaldil/kruusal sõites 25-30km/h kiirusega isegi
maratonipikkuse läbimisel pulss rahulikke põksumiselööke jagab?
See on minu arust
müstika.
2 kommentaari:
Arjumatu aiglus? Endäl ka olnu, esiki kergembäl maastikul, a mitte egä kõrd. Tõisalt ka vähä järsembäst mäest tsirka 15-ga ülles minnekul ei paistu väegäde ädä ollev, enne lähvä koiva nõdrass... Müstika tuuri kisk neh.
Võib olla küll, et harjumatult aeglus.
Meenub ainuke sarnasus velotrenazööriga - väntad nigu hull tühja, aga see-eest higi voolab kosena.
Ajukäärudest kalpsas veel mingi ebardlik meenutus - Islandil oli_kunagi/on? üks mototsiklite jõuk, kes korraldas just aeglussõite kiiruste asemel. Elik kes kõige aeglasemalt kimab, on võidukarika ära teeninud...
Postita kommentaar