Südamepakud

Raisakull sai üleeile õhtuks puudesaagimisega ühele poole.

No ikka keskmine puue tuli raskemaks teha, siis peaks Raisakullile kehtima igasugused sõidusoodustused.

Noh, ennast ikka ei jaksa pakkudeks saagida, siis puidust pakke on tal nüüd üksjagu.

Mida kirvega vehkides tuleb halgudeks muundada, mitte omniva, itella postkastidesse sokutada.

Et aga ühest tööst teise ümber lülitada, tuli vahepeal puhkamiseks aega võtta.

Raisakull astus eile hommikul bussi peale, et Türile sõita. Türil pidi mingisugune lillelaat olema, kuhu aga Raisakull ei jõudnudki ajanappuse tõttu. 

Küll aga ärritas ta üles ühe vanadaami koera, kes hakkas haukuma, kui Raisakull üritas raudteed ületada selleks ettenähtud kohas – koera perenaine vestles sel ajal vist oma kaugelttulnud sõbranna/tuttava/sugulasega vms. 

Raisakull ühmas vaid üle õla õige tülpinud häälega – Missa lõugad?

Hehh, vanainimestel jäi jutt selle peale katki, mõlemad võtsid sisse kaitsepositsiooni, mida enam vaja polnud rakendada.

Seejärel astus Raisakull rongi peale, mis viis ta väheke Revali poole.

Rongis pidi Raisakull imestama, miks tabloo nõuab järgmist käru? Tekkis küsimus, ons selle käula eksistentsiaeg tõesti lõpusirgel?

Polnud kellegagi sel teemal arutleda/möliseda, siis pani Raisakull nööbid kõrva ja nautis terve tee „Sex Pistols”it.

Raplas keeras tõld ette ja siis algas katsikule sõit. 

Tagasi koju jõudis Raisakull aga peale keskööd, just siis, kui mingisuguseid punkte hakati jagatama mingisugusel Eurovisioonil.