pühapäev, 5. mai 2019

Töö sai otsa


Viimasel ajal on Raisakull igal hommikul enne mölafööni kisendamist okulaarid lahti löönud.
Raisakull oli pannud siis äratuse poole seitsme pealt kuuele – äkki õnnestub ärgata kisendamise saatel. Ei, see generaalplaan lendas kõrge kaarega tara taha, sest nüüd lõi Raisakull oma silmamunad lahti kümmekond minutit varem, hoolimata sellest, et endal uneaega kärpis.
Ajanud seejärel hilbud üll, tatsas Raisakull kööki ning pani veekannu stepslisse. Keeva vett termosesse valatud, riietus Raisakull veidi soojemalt ning pakkis termose seljakotti ja kadus tubastest ruumidest. Peldik väljas on parim asi, mis inimkond on eales välja mõelnud – kehakergendamine värskes luhvtis äratab palju paremini kui mingisuguse kohvilurri rüüpamine.
Et Raisakull laisaks kätte ei lähe, siis igal hommikul peale paberimäärimist võttis ta ette kondiaurumasinaga sõidu saladuslikule objektile. Ju nõnda sai liigesed korralikult liikvele selmet hommikvõimlemisega sisutühjalt õhku rapsida.
Objektil vahetas Raisakull rõivastuse asisemate hilpude vastu, istus korraks maha, segas omale mingisuguse strongikohvi (kuum vesi pidigi tolleks otstarbeks termosega endal kaasas olema) ja rüüpas väikeste sõõmudega teist, haugates ette koorikleiba, mis oli ette nähtud hommikusöögina (lõunaks kaks koorikleiba).
Rakmed selga, seljakott veepudelite-varuketaste-tööristadega sinna otsa, kiiver pähe ning kanister seguga ühe käe otsa, 55-kuubikuline „Usk-varna!”võsakas rakmekonksule ja töömarss võiski alata.
Kuumad ilmad, mis vahepealsel ajal hiliskevade mõõdu välja andsid, olid lisaboonuseks – kuidas muidu talvel kogunenud rasvast lahti saaks rannahooaja alguseks.
Enne kaalus Raisakull kuraditosina jagu kilosid rohkem, kui tema pikkus seda lubas, kuid nüüd on edusammud näidanud, et 89 kilo tuli tänahommikuse kaalumisega ära. Vähemalt algus on tehtud – Raisakullil tuleb iga päev ennast sundida tööle, küll siis kilod sulavad nagu varakevadised jääkirmed aknaklaasidel.
Tänasega sai siis töö otsa: sellist võpsikut andis ikka niita. 
Raisakull oli rehkendanud küll tähtajaks võidupüha, mida idanaabri Volli põlistada soovib vaat, et see tähtsaimaks pühaks vingerdada. Nüüd ehk ei solvu ta Raisakulli peale, et too varem asjaga ühele poole sai.

3 kommentaari:

  1. Ohjah... Mul om joba üle kolme aastakümne loll arjumus enne äratuslärmi üles ärgata. Peris jõledass lätt. Uni lännü, tukastada enämb ei saa. Tuless tüült är, et äkitse magass rohkemb, a sis lätt pääaigu puul sihetulekut kah katte är - tänu tollele peetipudinenu invatapurehvormile.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma pean alles järgmisel aastal hakkama kuskile töö-ei-vere-vorm-istama...

      Kustuta
  2. Korradi rehvormijase jah. Muusääs, inglismannide maal olli sarnatse rehvormi tulemus... unnikas suitsiide, kuna esiki alvatu tunnistati tervess. Nu jo sis olli mugavuspagulasile pappi vähäss jäänü.

    VastaKustuta