kolmapäev, 16. jaanuar 2019

Vastlad pole enam mägede taga


Raisakullile ei mahu kuidagi pähe, kuidas inimloomad kraavi kihutavad.
Ometi on masinas igasugu ohutust tõstvad elektroonilised vidinad, talvekummid all ja puha.
Mõnel on isegi nelikvedu man.
Aga näed, ikka saab nina kraaviseks, mõnel puhul koguni lennatakse katuse peale – ei tea, kas sedasi saab pikema liu?

Ega Raisakull ka kihutamise patust puhas ole – lumes mönkriga puude vahel ukerdades on mõnikord masinal nelikümmend/poolsada rauas. Hakka või mõtlema, et adrenaliin soontes on elu mõte. Sest siis kaob enesehävitusnupp kätteulatuvast kaugusest kommunismi rajale elik teisisõnu silmapiirile. Tuleb välja, et igasugune ohtlik tegevus lükkab hääbumise mõttejublaku määramatusse kaugusesse.

Raisakull on nördinud igasuguste aktiivsete spordialadega harrastajate üle. Kõiki peetakse meeles, kõikidest kirjutatakse, aga vaikitakse just aktiivsed ja muidu passiivsed tugitoolisportlased maha.
Ometi on just nemad need, kelle hinnangul antakse edukamatele auhindu.

Raisakull ei viitsi enam oodata, kuniks tema rambivalgusesse satub, otsustas endale uued lumelauad muretseda. Poole kõrvaga oli ta kuulnud, et õepoeg tahab enda omad maha parseldada. Hind, mida ta soovis saada, oli enam kui ahvatlev – kogu varustuse (suusad+saapad+kepid) eest küsis 15 tugrikut. Nüüd, nagu kuulda, on tahtjaid rohkem. Raisakull teab, et tema jääb sellest niikuinii ilma ning otsustas ise omale osta kogu suusakrempel kalli raha eest. Rannahooaeg ei oota – õllevaadine ümarkõht tuleb suveks kuuspaki moodi ära vormida. 


Kommentaare ei ole: