laupäev, 21. juuli 2018

Larhvin und


Täna hommikul ärkasin peale eilset pidupanemist, kaasa oli antud üks kummaline unenägu.
Tegelikult polnud aega uimerdada miskit, kuna põie tühjendamine nõudis tähelepanu endale.
Uimerdamise all mõtlen seda, et istun mõne minuti koikuserval ning mõtisklen eelneva nähtu omale arusaadavamasse mõistesse.
Niisiis, unelarhv oli sihuke...

...Olin uude kohta kolimas.
Kas päriselt või olin lihtsalt läbisõidul, kurat seda enam mäletab.
Aknast välja kaedes haaras mu tähelepanu kõrge mäeahelik.
Astusin rõdule - lummav vaade.
Ilmselt olin nii haaratud pakutavast panoraami ilust, et ei kuulnud, mil tajusin mitteüksiolemist.
Keerasin pilgu kahetseval moel siseruumidesse, kus majahaldur näitas, kuhu mida paigutada ja kus miski asub. Selgus, et terve sein oli üks kapp. Vasakut kätt jäi köök – vähemalt mulle tundus see kööktoana - paremale jäi magala. Magamisase kargas nagu pliitki ühe kapiukse tagant välja. Demonstratsiooni lõpuks sooviti mõnusat siinviibimist ning küsimuste-probeemide tekkimisel paluti edastada kõik majahaldurile.
Mõtlesin endamisi, kuna kõik on nii täiuslik, et külmikust tahaks ühe pindise purgi õlut, haarasingi kapi käepidemest kinni ja tõmbasin. Ilmselt sikutasin liig kõvasti, et terve sein tuli kaasa. Proovisin küll seda seina tagasi asetada, aga ei õnnestunud see mitte üks raas. Võib-olla pidanuks sülge kasutama?
Kuna mul asju polnud, siis kehitasin veidi aja vältel õlgu ning jalutasin minema.
Alla jõudes ja tänavale astudes vajus kogu see koloss kokku, mattes endasse kõik sealsed asukad.
Imelik küll, alul kõneldi vene keeli, pärast pursiti ümberringi juba minule arusaadavamat keelt.
Juba ma jõudsin venestuda?
Enivei – üks eideke palus pisarsilmi mul asuda elama tema hurtsikusse, et jumal ise kaitsvat mind, siis ehk jagub talle ka midagi. Tegin tiirukese onnis ära, nähes pea igas nurgas ikooni, ütlesin kahetsevalt ära. No kuidas minusugune kolge kääbuse majas saab elada – ühe hingetõmbega hingan kõik selle toa luhvti sisse... Tänades külalislahkuse eest keeldusin viisakalt.
Rohkem ma ei mäleta muhvigi, kui seda, et kokkuvajunud mitmekordse hotelli seinadeks kasutatud kipsplaadi kipsi asemel oli hoopis mingi narkoaine, mis võimude poolt konfiskeeriti jube kähku - rusuhunniku asemel oli päikeseloojangu ajaks sile plats.
Sellest, et sain võimuesindajalt tänukirja, ma pigem vaikiksin.

Kommentaare ei ole: