Mõni aeg tagasi
tahtis "blogspoti" teenuse pakkuja, et ma levitaksin neile oma teist
või kolmat meiliaadressi, või teise võimalusena annaksin oma
mölafoni numbri, väites sinisilmi välgutades, et väga turvaline
pidavat see olema.
No ma ei tea, on nad
puhta lolliks läinud...
Mõtlesin selle üle
nõndamoodi – kui küberkurjam mu kontole ligipääsu ka saab,
peaks tema esimene tegu olema blokeerida igasuguste
kirjade-teavituste väljasaatmine. Lisaks saab ta aimu, mis identiteet
mul veel võiks olla. Sest sinna on kergem sisse murda, kuna ma ei
viitsi oma ajuollust koormata tähtsusetu parooliinfoga, sest see
ilutseb niiehknaa kirjakastis, millele küberpätt mõni hetk tagasi
käpa peale pani.
Niisiis, ammusest
ajast on mul kõik "esmased" paroolid kirja pandud kaustikusse, mõni on lausa ise ajju sisse söövitanud. Need tunduvad seni olema ainukesed variandid, mis on übermegaturvalised.
Miks ma sellest
räägin?
Viimatisel ajal saan
skaibilt tunda umbeskauges sama, aga samas ka rafineeritumat pressingut, vastasel juhul
ähvardatakse mu konto seniks blokeerida seniks, kuni ma need nõutud
väljad ära täidan.
Tsiteerin neid:
„Aidake meil oma kontot kaitsta.
Paroolid võivad
ununeda või need võidakse varastada.
Lisage igaks juhuks
nüüd turbeteavet, et pääseksite uuesti oma kontole juurde, kui
midagi peaks juhtuma. Me ei kasuta seda teavet teile rämpsposti
saatmiseks, vaid teie konto turvalisemaks muutmiseks.”
Ma lihtsalt ei viitsi enam irvitada nende "turvalisuse tõstmise kampaaniate" üle.
Selle asemel, et
nõndanimetet turbeteavet lisada, kaalun hoopis oma skaibikonto mahatapmist.
Teen "AS Skype" elu vähe lihtsamaks - pole mind, pole ka mölisemist, mida peab talletama...
Internet saab "Pisipehme" peenisevenitajaga oma agooniat pikendada.
