Tänane Raisakulli ajukeemia mõttejublak

 No ei ole hõisata miskit, kui iga päev siin-seal sajab kuldseid kuumalt lõõmavaid päikesepisaraid... 

Saage aru -  lämmi om!
Ning seetõttu pole Raisakull velo-kilometraaži kogunud - viskab ehk selle palava leitsakuga kuumarabanduse pildi taskusse. 

Ega see kerge ole ühti

 Raisakulli jaoks on tänavuaastased pidustused ainult kaalutõusu ja vatsakasvu kaasa toonud.
Sellest tuleb ju aru saada - Raisakull looderdab ikka väga raskelt.
Teda ei rakendata kuskil ja keegi pole veel jõudnud tööpakkumisi koostada, et laiskloom ainult rakkesse aheldataks.
Ainult sugulased pakuvad mõnikord Raisakullile tööampse - viimasel ajal on needki kokku kuivanud. 
Riik oma töötukassadega ei ole suutnud leida Raisakullile tööpõldu, kuna too elab sisuliselt kahe maakonna piiril, ning tööpakkumiste kohad aga maakonnakeskuste läheduses. Pole Raisakullil ka ühtki tänapäevast profileeringut ette näidata, mille alusel talle võiks mingi töö sobida. 
Ikka ja jälle tuleb see nõukogudeaegne nali meelde, kus ühelt mehelt küsitakse, et mida ta teha oskab?
Võin müüri laduda... - tuli vastuseks. 
Küsimusele: "Mida veel?" vastati: "Võin ka müüri mitte laduda!" 
Pole siis ime, et Raisakull jämestub.
Või tünnistub. 
Pea ainus tegevus, kus Raisakull kuidagiviisi oma tonnaaži kasvu saab piirata või piirab, ongi velosipeedistamine. 
Üksi on veidi nadi ka kimada ümbruskonna teedel, siis ajab Raisakull oma kaherattalise ratsu välja siis, kui Tapale asja on. Viimati sai Raisakull vihma kaks korda päeva jooksul Jootmel - esimesel korral linna poole sõites hakkas just seal sadama, aga Raisakull pani tempot juurde, et pilv ei jõudnud ähkides-puhkides talle järele sõuata ning paar tundi hiljem sai Raisakull tagasi koduteel ikka Jootmel vihmavalingut tunda - hea, et tee ääres suuri puid oli, mille varjus sai suurema saju ära redutatud. 

Peab ikkagi iga päev konte aurutama. 
Homsest tuleb sarvedest kinni haarata ja ...