Tänane teemapüstitus on veidi nagu toores lihakäntsakas - natuke soolamist, paar näpuotsatäit pipart ja neli tundi kuumas ahjus ning võibki hakata keha kinnitama.
Ainuke vahe on selles, et antud teemast võib tulla käkk või hoopis midagi oivalist, mis võib isegi vast Nobeli ära tuua.
Nagu teate, on valguskiirus ülim kogu teadaolevas universumis. Sellest kiiremat ei ole. Mõnda aega nii ka arvati. Oh seda naiivsust küll. Mõned aastad tagasi jõudsid teadlased Higgsi bosoni jälile. Ja ega ma sellest ei taha praegu rääkida.
Pigem sellest, mis mitmetes ulmeromaanides on välja käidud ning mis ka audiovisuaalsel moel meie teadvusesse on kinnistunud. Nimelt valgusekiirusel lendamisest. Olete ju lugenud, kus mõned kirjanikud mainivad rakettidest, mis töötavad footonite jõul ja mis väidetavalt annavadki sellise kiiruse, et hoia ainult piip...
Kuid siin on konks – kuidas sa pidama saad?
Lisaksin veel ühe takistuse – selleks, et valguskiirust saavutada, kasvab ka kiirendava objekti mass kordades, mis teeb valgusekiirusel liikumise võimatuks. Vaevalt ulmekirjanikud sellele mõtlesid. Nii nagu nende fantaasia ei hõlmanud juhuslike taevakehadega kokkupõrkeid.
Eeltoodust tulenevalt muutub paraku valgusekiirusel liikumisel kindlasti elusolendite DNA koostis, lisandub nende taevakehadest koosnevatest elementide järjestikahelad, millega kokku on põrgatud.
Me ei tea veel, kuidas need astronaudid välja näevad, kui naasevad koduplaneedile.
Sest mingitel andmetel on valgusekiirusel liikuv kapsel ajamasin. Kui me saadame ühe astronaudikogumi no ütleme nelja-aastasele missioonile, tulevad nemad tagasi leidmata meid ja meie järglasi – vahepeal on meie planeet Maal kulunud kuskil kümmetuhat aastat või rohkemgi. Võib-olla leiavad nad siit hoopis teised eluvormid või hoopis kivise planeedi.
Nii, et mõtlemisainet on siin kõvasti. Ja kui keegi soovib sel teemal diskuteerida, siis olen alati valmis uusi nüansse lisama.
Väärib ju see teema kaasamõtlemist ning matemaatilisi arvutusi???
Aahh...
Auditoorium on hoopis tühi.
Egas midagi, tuleb oma liistude juurde jääda.
Kuhu mu koristustarbed nüüd jäid? Aa, sinna...
Ainuke vahe on selles, et antud teemast võib tulla käkk või hoopis midagi oivalist, mis võib isegi vast Nobeli ära tuua.
Nagu teate, on valguskiirus ülim kogu teadaolevas universumis. Sellest kiiremat ei ole. Mõnda aega nii ka arvati. Oh seda naiivsust küll. Mõned aastad tagasi jõudsid teadlased Higgsi bosoni jälile. Ja ega ma sellest ei taha praegu rääkida.
Pigem sellest, mis mitmetes ulmeromaanides on välja käidud ning mis ka audiovisuaalsel moel meie teadvusesse on kinnistunud. Nimelt valgusekiirusel lendamisest. Olete ju lugenud, kus mõned kirjanikud mainivad rakettidest, mis töötavad footonite jõul ja mis väidetavalt annavadki sellise kiiruse, et hoia ainult piip...
Kuid siin on konks – kuidas sa pidama saad?
Lisaksin veel ühe takistuse – selleks, et valguskiirust saavutada, kasvab ka kiirendava objekti mass kordades, mis teeb valgusekiirusel liikumise võimatuks. Vaevalt ulmekirjanikud sellele mõtlesid. Nii nagu nende fantaasia ei hõlmanud juhuslike taevakehadega kokkupõrkeid.
Eeltoodust tulenevalt muutub paraku valgusekiirusel liikumisel kindlasti elusolendite DNA koostis, lisandub nende taevakehadest koosnevatest elementide järjestikahelad, millega kokku on põrgatud.
Me ei tea veel, kuidas need astronaudid välja näevad, kui naasevad koduplaneedile.
Sest mingitel andmetel on valgusekiirusel liikuv kapsel ajamasin. Kui me saadame ühe astronaudikogumi no ütleme nelja-aastasele missioonile, tulevad nemad tagasi leidmata meid ja meie järglasi – vahepeal on meie planeet Maal kulunud kuskil kümmetuhat aastat või rohkemgi. Võib-olla leiavad nad siit hoopis teised eluvormid või hoopis kivise planeedi.
Nii, et mõtlemisainet on siin kõvasti. Ja kui keegi soovib sel teemal diskuteerida, siis olen alati valmis uusi nüansse lisama.
Väärib ju see teema kaasamõtlemist ning matemaatilisi arvutusi???
Aahh...
Auditoorium on hoopis tühi.
Egas midagi, tuleb oma liistude juurde jääda.
Kuhu mu koristustarbed nüüd jäid? Aa, sinna...
9 kommentaari:
Ai ku hea lõpp! Seda parem, et mõtted, mis toda pead vaevasid on vastuse otsimist väärt!
Väga tore! Iga koristaja lapiämbris on peidus professori kaardikepp või kuidas see oligi...
Hakkan aru saama, miks mulle ulmekad ei meeldi. Loogikat vähe, või mis ;)
Ilmselgelt rohkem kõnetab mind lihakäntsakas, mis ahju panemist ootab... selline maalähedane ulme isegi sobib!
Tulevasi ilmarändureid oli igas rakursis näha filmis "Titan"
Tulevik on tume!
Mine sa võta kinni, palju geeniusi võib tähelepanu alt väljas olla, olgu või kodukootud teised...
Kui elu pakub suurepärase võimaluse omi mõtteid avaldada hiirvaikses ruumis, on patt seda mitte teha, sest mine tea, äkki keegi ikka kuulab.
Loogika on üldse subjektiivne nähtus - näiteks peaks loogiliselt olema 0:0=1, kuna 1*0=0.
Ja ulme ei peagi tõsiteadusega, mille hulka kuulub ka liha küpsetamine, võistlema.
Kahjuks ma "Titan"i algusest ei näinud, vaid lõpuosa, kus mees oli nagu "Avatari" tegelase nägu.
Tulevik on nagu vanas anekdoodis: Kaks kommunisti heietavad mõtteid ja üks neist ütleb: "Jaa! Meie silmad kommunismi ei näe, kuid lapsed... Lastest on kahju!" ja puhkeb seejärel lohutamatult nutma.
:D
Armas lapsepõlv arenenud sotsialistlikus ühiskonnaformatsioonis tuleb selliste anekdootide peale meelde:)
Postita kommentaar