Nii, et - Tere suvi!
Reedel võttis Raisakull mootorvikati ja niitis veidi heina.
Muruplats oli üle kasvanud ja selle rohu ülekasvu tõttu ei hakanud Raisakull iga nädal muruniidukit seal käivitamagi. Lisaboonusena bensiini kokkuhoid lisaks kevadisele vaikusele.
Eilseks oli hein suht kuiv, et võis mõelda säilitamisele.
Vanadest kuuselatvadest kõpitses/kruvis Raisakull kokku ühe korraliku kärpalaadse karkassi ja hakkas sinna heina tassima.
Terve õhtupoolik läks selle nahka - kõiksepealt riisu hein vaaludesse ja rehavarrega hunnikutesse, siis hanguga koonda kokku suuremad kuhjakesed, rehaga riismed kokku rehitseda ning alles seejärel hakkas tõsine töö pihta. Lõpetuseks taas rehaga plats üle käia.
Tulemus on alloleval pildil:
Aga jah, kuradima hää meel oli tal, et saigi enne suve, mis kõige tähtsam, enne jaani heinateo kaelast ära. Sest vanarahva teatel on enne jaani tehtud hein kahekordse toiteväärtusega...
3 kommentaari:
Vanasti pandi hein kärbistesse.... meenus järsku selline imelik sõna. Kärbis.
Kärbis laoti kärpapuudele. Imelik on see emakeele grammatika.
Jehh, kuidas kuskil. Meil oli nii virumaal kui järvamaal kasutuses sõna kärpad, mis on vast mugandus sõnast kärpapuu.
On veel siuke sõna - heinarõugud.
Ma ütleks, et rikkalik on emakeel.
Postita kommentaar