Vaks

Vaks vahet on küll selles, millise identiteedi alt ma siia postitama kipun.

Admiralina on mul lugejaid rohkem, kui lihtsa madruse või pootsmannina – nõnda väidab ÖÖVIKu statistika.

Ometi üks ja sama isik kipub siin jaurama.

Imelik jah.

Aga kamoon...

Eile saabus mulle sõnum – Coop lubas mu toidukorvile kümnise võrra soodust teha.

Kurat, kus nad siis olid, kui ma toidumoona kokku ostsin?

Konsumis riiulite vahel jalutades tajusin vaistlikult, et mind jälgitakse.

Mine sa võta nüüd kinni, kas ma nii kuulus olen, et mu taha tekib tasapisi mingisugune hullusekt, mis ühel hetkel võib suitsiitseks muutuda või olen ma enese teadmata musta nimekirja sattunud – no kiilakas, nagu muiste viisteist päeva saanuna, on alati jälgimist väärt???

Niisiis turvanaine oli mul kogu aeg sabas. 

Silmside oleks aidanud osaliselt - aga nõnda, kui ma tema poole kaesin, keeras ta oma pea kõrvale.
Selge see, et armunud teine nagu ma mõnest Hulivudi linateosest aimu olen saanud.
Jäin riiulite vahel mõtlema, mis imeloom mina olen, et ei juleta mulle silmadesse isegi pilku heita.
Võib-olla hoopis ta tahtis mulle märku anda, et lähme tagaruumi ja teeme seal ühe väga kiire „vanainimese asja”, möödaminnes haaraks ta kaitsevahendite pakigi ühes, kui tal parasjagu avatud pakki taskus pole...
Aga võib-olla oli hoopis kuskilt kuulnud või vaatas mu korvi sisu ja viis asja kokku, et mu juures mingi labrak tulemas on ja tema saaks ka osaleda...

No ma ei tea.

Ei hakanud igaks juhuks kutsuma.

Sest mine tea, palju mul öömajalisi siia kokku kondab ning ega mul naa palju pinda ka pole, et ülearuse saadan küüni tohletanud heinte sisse ja hommikuks on nad siniseks tõmbunud läbikülmunud lihakäntsakad, kelle peal näljased rotid hambaid saavad teritada.