Eile...

 Eile oli millegipärast hommikust saati selline imelik päev, millesarnast aastas võib olla paar-kolm kui mitte rohkem. Seda enam tuleb toda ka nautida ja samas ka end ribadeks toimetada.
Nõnda siis... 
Peale hommikueine manustamist otsustas Raisakull, et nädalavahetuseks tuleb varusid täiendada ja ajas peale "Tarkade ja lollakate mõtete kabinetis" istumist oma liiklusvahendi värske õhu kätte tuulduma. Seejärel tuli viisakamad ürbid selga ajada, tengelpung ja seljakott kaasa haarata ning poodlema minna. Vändates alevisse tajus ta sihukest pühalikku vaikust, mida ei häirinud magistraalilt ja harjutusväljakult kostuvad müra-aistingud/mütsatused ega ka lindude sädistamised - noid viimaseid Raisakull niiehknaa ei kuule.  Raisakullile tuli keele peale sihuke termingi kirjeldamaks seda hetke - muistne põrguvaikus. 
Ta oleks sedasi mõtiskledes sihtkohast mööda sõitnud, kuid vajutas õiges kohas pidureid. Parkla oli tühi ja polnud ka ühtegi hingelist liikumas. Raisakull kaapas edasi kaubandusruumi, kus polnud ühtki inimlooma näha peale müüja, kes parasjagu kaupa lahti pakkis. 
Peale ostude eest tasumist mainis Raisakull, et siuke tunne on parajasti peal nagu ...ostle nagu miljardär... 
Kodutanumale tagasi jõudes oli juba päeva järgmine plaan peakolus küpsenud - puuvedu. Pealelõunane aeg läkski selle peale, et ei näinud astronoomilise aastaaja vahetust ning kui külg valu tegema hakkas, tuli õhtale minna. Sookurepaar tervitas üle lennates valju kisaga seepeale Raisakulli otsust päev ära lõpetada.
Täna hommikust saati pidi juba Raisakull karkude najal liikuma. Ilmselt läheb veel paar päeva taastumiseks, kuigi täna peale kuuma leiliviskamist oli suurem valu kuskile ära pagenud...

Kevadepressing

Nääh, lumi sulab ja kevad pressib peale. Aga sellesamuse kevade tulekuga hakkab Raisakullil kibekiire tegutsemise aeg, et pole aega nina nuusata. Eile väntas Raisakull igemetohtri manu, et see inspekteeriks allesjäänud hammaste olukorda. Kui juba Tapal ollakse, siis peab ennast kaubanduse olukorraga kurssi viima. Kodutanumale tagasi väntamine oli hommikuga võrreldes teisest puust - kontratuul puhus kogu aeg vastu Raisakulli laupa. 
Täna monteeris Raisakull mönkrikärule torni ja poomi külge, et hakkab eelmisel kuul langetatud puid kottu tarima. Enne, kui käru sappa haakida sai, tuli mõnkriga rada sisse tallata - aga mida sa tallad, kui lumi on sisuliselt ära sulanud, sellegipoolest tuli ikkagi vaadata, kas ja kus läbi pääseb. Siis tuli käru haakida mönkrile sappa, juhtmed vana täislaetud akuga ühendada, mootorsaag haarata, ning puuralli võis alata. Jämedamad ja samas ka raskemad palginotid sai vintsiga peale vintsitud, peenemad ja kergemad musklijõudu rakendades. 
Kõike küll täna ei jõudnud ära tuua, kuna vintsiga ühendatud akul tekkis väikene depressioon ja vajab turgutamist - homme saab teise laadima panna. 

Kui kalender näitab punast tähtpäeva

 

Kena naistepäeva! 

Elagu Wabariigi aastapäev!

Kui Raisakull täna varahommikul oma okulaarid avas, oli ta vähe segaduses. 
Oleks nagu kahevaheline päevaollus tulemas - siuke segane piduliku ja tavalise kompott. 
Kui esmased asjatoimetused tehtud elik teisisõnu kolded kütte torgatud, eksis ta pilk kogemata kombel kalendrile - no muidugi tuli meelde Wabariigi aastapäev. Tuleb tähistama hakata.
Aga no mida sa tähistad, kui majapidamises pole midagi rohkemat kui kolm viimast saiaviilakat. Raisakull röstis kaks viilakat kuldseteks ning kiikas külmikusse ja haaras sealt kohupiimakreemituubi. Aga et pidulikkuse tunne ka manuliseks tekiks, siis otsustas lihtsa tordilaadse asjamduse valmis treida.
 Nüüd tuleb lihtne, samas pidulik retsept: Pehmem viilakas alla, järgmisena kohupiimakreemikiht, siis röstitud viilakas ja taas kohupiimakreem, seejärel taas röstsaiaviilakas ning ülejäänud tuubis/kotis olnud kreem. Terava noaga lõigata ühe lõikega kaheks kolmnurkseks tordilõiguks. 

Pikka liugu

Pikka liugu, mu daamid ja härrad! 
Raisakull teeb ilmselt tänase päeva jooksul ja vastlapäeva puhul ühe keskmise liu, noh nii, kuidas jalg soome kelgule lauskmaa piires hoogu annab. Kasvule vastavaid linu ei tasu pikemaks soovida, sest siis kulub pesupulbrit ülemäära. Ning ühtlasi on ka looduskaitseline aspekt kaelast ära langemas - vähem pesuvahendit, tervem loodus ja neutraalsema lõhnaga küljealune.
Veidi hiljem saab hernesuppi ja vastlakuklit vahukoorega...

Eila

Raisakulli vaim oli eile juba küünistega suusatamise lainel, et võtab ja proovib kilomeetri-paari jagu liuelda. Kuid kaedes ilusat ilma, otsustas ta kannapöörde teha. 
Ajas soome kelgu välja ning sidus selle istmele kaks mootorsaagi ja põrutas küttepuude varumiseks metsa poole. Kuna kelgul on plastikust lumejalased all, siis ei pääsenud kuidagi kergemalt - küll vajus esiots lume sisse, et pidi vahepeal iga kümmekonna sammu peale kogu seda kremplit tõstma nagu raskejõustiku tuusad oma muskulatuuri pumpavad. Ühesõnaga - rassimist oli üksjagu, et võttis hingeldama. Kohale jõudes oli järgmine etapp sumbata saag käes sügavas lumemannas - see võttis kohe hinge kinni ja higi lahti. Kuna lume alla ei näe, siis oli lumealune maapind konarlik, et võttis mõnes kohas jalad alt ära. Püsti saamine oli vaevaline aegluubis. Kõigepealt saag vähe kõrgemale maapinnale, seejärel parem jalg haarduvuse tõstmiseks paigale "naelutada" (vasakus pole enam grammigi niinimetet pauerit), siis tagumik ülespoole tõsta ning seejärel keha pingesse ja ajada ähkides end poolkummargile. Muidugimõista on  mootorsaag selle ajaga lund täis - viimasest vabanemiseks tuli appi võtta kopsumaht. 
Siis alles sai Raisakull Husq-iga puid langetama, laasima ja järkama hakata. Kolm tunnikest hiljem arvas Raisakull, et tänaseks aitab - neid notte annab kevadel ka kokku korjata. Ettevaatlikult astus ta üle nottide kelgu poole, kui ühel hetkel olid jalad alt kadunud ja Raisakull ilusti selili taevast imetlemas. 
Minut paar-kolm hiljem tuli ennast püsti ajada. 
Kottu jõudes oli juba hämarus kätte jõudnud. 

Läbivaatusel käidud

Raisakull annab teada, et neil päevil käis ta ülevaatusel. 
Tarbatusse sõites oli mölaföön Laeva kandis Raisakulli karmanis räuskama ja siplema hakanud, et oli raskusi taskust kättesaamisega. Kõnet vastu võttes sai Raisakull aru, et teda oodatakse pikisilmi. 
Ehk liiga vara s.o. pooltunni võrra varem jõudis ta kohale, sest Kliinikumi ees polnud punast vaipa maas ega mürtsuvat puhkpilliorkestrit teda vastu võtmas. 
Raisakull oli õlgu kehitanud ja liipas peale ülerõivaste üleandmist registratuuri poole, kus ta sai kabineti numbri, kuhu siirduma pidi. Vaevalt sai ta tagumiku maha istutatud, kui kabineti uks avanes ja röögiti Raisakulli nimi üle pika koridori. Raisakull oli püsti karanud ja vaikselt maininud, et jah, siin ta on.
Ega sellest pikemat vaatlust ei tehtud, kui saadeti radioloogide manu. Raisakull muigas vaikselt endamisi ning pähe keksis selline liikuv olupilt sellest, kuidas ta üleilma kuulsaks disku-onkliks muundub - repertuaaris olnuks raskeroki ja pungilood, sekka ka seitsmekümnendate lõpu läilad lugulood. 
Aga ei, hoopis röntgenikabinetti saadeti pilti tegema. Nagu Raisakull edev oleks olnud - no seda küll mitte. Pärast pilditegemist kaapas ta tagasi kabinetiukse taha, kus ta juba sisse kutsuti. Raisakulli aasta tagasi opereerinud kirurg oli esimese asjana ütelnud, kõik on kenasti ja priima, enesetunne on hea? 
Ei saa kurta, oli Raisakull vastanud ning seejuures sattus ta pilk raalimonitorile. Raisakullile keksis sealmanu pähe kentsakas mõtte, mille ta enda teada jättis. Nimelt, kui nüüd kuskile lennukile satub, arvatakse kindlasti, et ta on mehhiko-guatemaala bandiit - just taoline musketilaadne ollus joonistus heledana tumedal taustal välja. 
Pärast mõningaid küsimusi ja vastuseid vahetades soovitas tohter alustada uut kadalipu läbikäimist, et saaks teise puusaga ka ühele poole: perearst - EKG - vereproov - röntgen - ankeet, seejärel mõned kuud ootamist ja ...

Mis seal's ikka...

Kui eile vajutati saatuse poolt Raisakulli õlule uus, senisest ühe võrra suurem aastanumber, siis täna, aasta tagasi, oli ta sügavas narkoosiuimas õndsalt lõikuslaual. 
Raisakull võttis eile peale klaasikõlinate sissesumamist sinutorus ette Alice Cooperi loo "Poison", millele sai alla manatud maakeelsed subtiitrid. Misjärel tuli raske äratundmine - selle loo sõnum kirjeldas üks-ühega Raisakulli tundeid, mida ta on kogenud naistega suheldes.
Oehh...  

Õlivalamine...

...tulle. 
Alljärgnev on Jänkistani presiidiumi esimehe tekitet Gröönimaa-poleemika järelm.
Ja siin-seal kohatud ütlustest lähtudes, et Euroopa ei saa ameeriklasteta hakkama, võib-olla tuleks eurooplastel ühineda USA-ga. Pluss Britannia krooni all olevad riigid üle ilma, lisaks veel demokraatiameelsed. Tekiks Maailma ühendriigid ehk USW. 
 Raisakulli kolp on tõtt-öelda seda ideed USW teemal veeretanud sellest ajast, kui pseudokommunistide okupatsioon kokku kukkus. Ikka ja jälle kerkis see mõte pinnale, kuid Raisakull surus selle taas ja taas alla põhjendusega, et aeg pole veel selleks küps. 
Äkki nüüd on? 

Küsimus

Viimaste justiitsala uudiste valguses, kus meil on kurjategijaid vähemaks jäämas, et vanglad näitavad tühjenemise märke ja otsitakse võimalusi nende kambrite taastäitmist "rootsi pättidega".
Selle valguses kerkis keelele lihtlabane küsimus. 
Kui meil, eestlastel, on rahvasuus kinnipidamisasutused elik vanglad tuntud "rootsi kardinate" sünonüümi all, kas nüüdsest samad asutused nimetatakse Rootsis rootslaste poolt ümber kui "eesti kardinad"?

Tänane mõttejublak

 Kuna ÕS-ist on välja roogitud mitmed vulgaaarsed sõnad ja nende tähendused, põhjuseks on toodud koostajate poolne seletus, et ÕS on ametliku suhtlemise sõnaraamat, siis võib roppusi igaüks tarvitada oma äranägemise järgi, kartmata tagajärgi.
Näiteks riigiametnike solvates või kasutades inimloomadega suheldes ebatsensuurseid väljendeid, võid pääseda vastutusest viitega - "Aga mida sina siin mölised, raisk... Seda sõna pole maakeeles enam olemas! Ei usu? Kae siis ÕS-ist järgi!"