Raisakulli suusaminutid 9

 Raisakull paneb nüüd elu pausile.
Blogimölisemise - et küllalt loratud. 
Ega siit muud tule kui suusaminutid - mõned juba õiendavad nördinult eravestluses, et tahaks nagu muud ka lugeda... Endal hakkab ka juba imelik - spordikauge ja järsku möliseb fanaatiliselt mingist suusatamisest...
No mitte ei saa. 
Niisiis, Raisakull on viimastel päevadel hoolega suusatamise tehnikat välja raspeldanud. Too tähendab seda, et Raisakull pole ei nokka ega ka tagumikku lumiseks teinud ega külili maha käinud. Ning takkatippu veel iga päev tuleb rada sisse sõita, kuna värske lumi tuisu näol katab rajasooned kinni.
 Nüüd läheb kogu aur tehnika lihvimiseks, esiti jämeda ja seejärel ehk ka peenema liivapaberiga. Et suusamaratoni jaoks puudub vajalik võimsus, on Raisakull endas kindel kümnekilomeetrise lõigu läbimises. See tähendab, et võhma jagub vast ainult niipalju, kuid mitte pool- või täismaratoni jaoks. Äärmisel juhul saaks ka tosina kilomeetriga hakkama, aga sedagi marurahuliku tempoga. Kui aga rajaprohviilis on ette nähtud ka mäed, siis andke andeks, kahaneb vast väljavaade rada üldse lõpuni sõita. Kurat seda teab, äkki on Raisakullis mingi varu kuskil tallel, et võtab ühel hetkel jõupunnist ka sajaka välja. 

Igati mõnus tali on kätte jõudnud - pole sääski pinisemas ega parme jõuramas...

Takistus Raisakulli votujahil...

... sai lõpu alles siis. kui ta leidis alloleva hetke stiilselt unistava "Pegasusega".

Kõik nurgad läbi nuuskisin - kus on mu tiivad? 

Siis lendaksin, kuhu viib mind tuul...

Mõtisklen, et tiibadega olen siis geenius, 

kes Raisakullile jagab sisukust ja umbluud 

kabjaga tema oimukohta virutades...

Raisakulli votujaht vaimude tunnil

 Raisakull lappas sulailmapäevil klõpsitud pilte ning uskuge või mitte - votujahi teema sai täidetud. Alloleval pildil ilmus "kaunishing" esile alles siis, kui Raisakull pani kinnipüütud hetke IR-filtri alla... 

(IR - inhvrapuna)

Nõnda siis, Raisakull hoiab esialgu enda teada-näha, kus-mis-kuidas see "kaunidus" pildil ennast näitab.  

Raisakulli votujaht läbi klaasi

 Votujahi teema keskendus sellel nädalal klaasidele. No Raisakull ei hakka ometi tolleks tarbeks sugugi läbi klaasi lennates ennast vigastama, lõhkudes veresooni ja seda nappi skeletti katvat nahast ürpi ning oma õlleklaase väljanäitusele tarimagi, viinapitsidest kõnelemata. Kuid selle eest topeltakna ees olevad arhailised pitsikardinad peaksid asja korralikult ära ajama. Liiati siis, kui jäälilli pole aknaklaasidele tekkinud.

Läbi klaasi on raske pihta saada imekaunile loojangule, siis järgmine ülesvõte on juba välistes tingimusis  teostatud - läbi objektiiviklaasi.

Ja, et see loojanguhetkede püüdmine ühekülgseks ei jääks, siis pakuks Raisakull veel välja pildi autori aurupungiokulaaridest, mille tagant seiravad ümbrust kurbloolised silmamunandid.

No kui juba need okulaarid jutuks tulid, siis tuli Raisakull ennist suuskamast. Ei oska Raisakull enam öelda mitu kilumeetriversta ta täna ära suusatas - ringide lugemine läheb alailma sassi: 2-3 ringi järel kaob miskipärast järg käest ära.

Raisakulli suusaminutid 8

 Kurat, lumi sadas maha, mis muidugi on hea, aga Raisakull pidi täna uuesti rajad sisse tampima. Ning need mitu korda üle sõitma - tulemuseks sai päris korralikud suusarajad. Mida mööda võiks järgmistel päevadel suusatada.
Raisakull käis vahepeal nurga taga vett laskmas ja avastas, et lund tuleb juurde. Sihuke kohev nagu udusule vabrikus - natuke tuuleluhvt liigub, kohe tõuseb lendu. 
See aga tähendab, et Raisakull ei saa homme oma suusasamme graatsiliselt võtta nagu vanasti keegi hollandlane Kunn de Svaan, kes millegipärast suuskles rootslaste ridades. 
Ega see ei õnnestu ka parima tahtmise juures, sest kunagi kauges nooruses ei osanud Raisakull mitte mingisugust kiirendavat sammuhakatust, millega uhkeldada...

Ei ole suusaminut

 Tänase ilmaga ei tahtnud Raisakull üldse suusatada. Ja mis sellest tolku oleks, kui rada kinni tuisanuks - niiehknaa poleks saanid suusasõitu teha. Kuna igasugused teistest blogidest loetud nõndanimetet treeningkavad on ka Raisakulliga ühel nõul selles, et mingisugune väikene paus on tähtis element selles suures megaversumis, siis andis Raisakull hoopis hagu juurde. Hakkas õue peal lund rookima nagu segane. Igatahes, seda füüsilist tegevust jagus õhtuni välja. 

Raisakulli suusaminutid 7

 Kilka siin veel, et veebruaris proovib  keppideta suusatamist - selle sai Raisakull juba täna ära teostada, kuigi suure mööndusega. Nimelt kleepus lumi pidevalt suuskade alla - ju on kahe suusahooajatagune määritud pidamisemääre nii võimas, et magneetis värskelt mahasadanud lume plastiksuusa külge. Liuelda täna ei saanudki ja muidu libedaga seotud kukkumised jäid samuti ära, küll aga pidi Raisakull paar korda ninali lendama, sest kogu aeg oli tunne, et käsipidur on peale jäänud, aga sai enne kepide abiga tasakaalu tagasi. Poolsulanud värskes tuisulumes tampides meenus aastatetagune räätsavalmistamine ning hilisem nende katsetamine, siis pidi Raisakull nentima, et sama tunne tekkis. 
Et nüüd seitsmes järjestikune suusapostitus sai, siis peab Raisakull nädala kokkuvõtte tegema. 

Kõiksepealt otsustas Raisakull plussid üles lugeda. 
Värske luhvt,
tasakaalu tagasisaamine,
nüüd saab korralikult kummardada - selg ei kipu andmast valusaid hoiatavaid signaale,
kukkumise korral püstisaamise aeg lüheneb,
reite siseküljed valu täis,
parema küünarnuki valu väheneb visalt - ehk järgmisena kaob parema poole õlavalu ja koguneb sinna mingisugust jõudugi, mida saaks ekspluateerida... 

Miinused. 
Seda aega, mida suusatamise asemel annab täita, saab õllelibistamiseks kasutada - jäi ära,
parem kehapool ikka "vigane",
uudiste tarbimine sisuliselt nullis... 

Homme vast läheb Raisakull taas radu sisse tampima ilmajaama ennustatavas"suures" lumesajus. 
Oh jah...
Kuidagi üksluiseks kipub minema... 
Seega tuleb suusaminutite edastamisele paus sisse.

Raisakulli suusaminutid 6

Täna tampis Raisakull soojenduseks ühe raja veel juurde. Kui sellega ühele poole sai, võttis sissetallatud suusarajad ette, et pärast sõidab enda jahutamiseks värskema raja rahulikult sisse. Noh, ei pääsenud Raisakull tänagi kukkumisest, kuid edusammud on visad tulema -  eelmiste päevadega võrreldes oli kukkumisejärgne püstisaamine vähe kiirem.
Miks aga Raisakull jälle lendas?
Järgmisele tasandile jõudmiseks elik mingitele iks-mängudele pääsemiseks tuli suusad risti saada. Toda mitte meelega.
Paralleelsed sissesõidetud lumesooned lihtsalt ristusid mättatuutsaku juures. No seal ei saanud suurt kaart ka teha, nagu maanteedel on ohutussaared, mätas mätta otsas kinni, siis läks Raisakull kergema vastupanu teed. 
Peale seda miniatuurset maavärinat jäi Raisakull koibadele ning suusatas kaks tundi järgepanu hästi rahulikult, nagu möödaminnes sõitis ka värske suusaraja mitu korda üle.
Täna unustas ühe asja maha - needsamad aurupungiokulaarid - seetõttu pidi mitu korda oma mütsi kohendama. Ega neist prillidest täna suurt tolku polnud, sest lisaks hakkas lumeräitsakaid taevast alla langema. 
Jah, aega võtab see suuskadele püsimise oskuse taasomandamine, kuigi ammusel ajal meeldis Raisakullile suusatada ilma keppideta. Mis pani mõtte pähe, et veebruarikuus peaks proovima kepivaba suusatamist - rada läbida ainult koibade jõul ning kepid on lihtsalt selleks kaasas, et kukkumisejärgselt nende abiga püsti saaks. Kuid arvestades seda va ammust aega ja võrreldes tänase seisuga, on üks asi, mis erineb totaalselt - toona oli rada sisse lõigatud ja sileda maa peal versus praegune huupi rajatud konarliku aluspõhjaga. 

Raisakulli suusaminutid 5

 Võiks juba arvata, et Raisakull on nüüd üks kõva suusaäss, et juba viies postitus järgepanu tuleb. 
Et järgmine jutt tuleb üleilmameistrivõistlustest, ei tasu sellest isegi unistada - Raisakull ei tee trenni mitte selleks, et kuulsaks saada, vaid oma tervise ja toonuse tõstmiseks. Lisaks sellesse nimekirja veel õllekõhu kaotamise ja kaalulangetamise, kuigi kõhurasva kaotamine ei ole kergete killast. 
No mida sa tükid ekraanile, kui kukkumine on kindlustatud, ühes sellega vaevaline ülesvinnamine, mis paneb korralikult higistama ja takkatippu võid ka kopsupõletamise külge haakida. 
Ja täna on see päev, kus Raisakull ei ole oma tagumikku lumiseks teinud, kuid põlved said maapoolse tervitusepuudutuse osaliseks. See juhtus siis, kui Raisakull liugles tasa-tasa, endal keskendunud ilme ees ning taamal kõlasid püssipaugud, mille poole Raisakull kohe oma pilgu pööras ja kohe oli karistus kohe käes - Raisakull tajus suuskade ettesööstmist, mille vaevasel pidurdamisel hoopis kere ette lendas. Et kepid olid ka parajasti õhuga ümbritsetud, sai need enne lumme torgatud enne, kui lõust lumme oleks vajunud. 
Raisakullil on kohe aja jooksul mitu larhvi olnud, kuid mitte ükski neist polnud selliste stiimpunkstiilsete okulaaridega kaetud. Noodsamad aurupungi-laadsed okulaarid takistavad mütsi silmele langemist ja sellega ühtlasi Raisakulli silmavaate pimendamist.

Ühesõnaga, kui sa trehvad kuskil sellist lõusta, siis astu julgelt ligi ning ütle kivirähulikult selge ja kõlava häälega TERE! Pudistada siin ei maksa, sest Raisakull on niikuinii kõva kuulmisega. Maskitaguse hääle teritamiseks tuleb Raisakulli lokaatoreid veidi käiata. 

Raisakulli suusaminutid 4

 Kurat, pool sellest ajast, mis Raisakull plaanis tahkel veel liuglemiseks, läks täna küll tühja kohta. 
Ülevabariigilise tähtsusega ettevõte tahtis kasseerida olematu teenuse eest natuke raha Raisakulli karmanist. Hea oli, et arve paberil ilutses ja Raisakull veel vanamoodi netipangas arveid maksab.  Sellesama ettevõtte klienditeenindus pressis igal arvel üleminekut "mugavama" e-arve peale, et see säästab midagi, mida pole olemas.
Klienditeenindusega vaieldes torkas sealne töötaja, et need on nii väikesed summad, et võiks teha otsekorralduse. *
On ikke ohmoonid!
Kui Raisakullile poleks paberarvet saadetud, siis ta poleks eluilmas teadnud, et nad varastavad tema tagant - mis sest, et väikesed summad, aga mitmelt korraga  saab ju suure kasumi. 
*- Mille peale Raisakull oleks nähvanud - juhul, kui teile tunduvad need summad üliväikesed, siis võite ju ometi ilma igasuguse tasuta seda va teenust kah osutada ja milleks üldse seda teie meelest/arust väikese raha liigutamist vaja peaks olema??? 
Linnasaksad ilmselt ei hooma, et on inimesi, kellel käib isegi see tühine makse üle jõu ja kes peavad igat sandikopikat kalliks - kallimaks, kui bürokraadile endale makstavat mingit tema meelest kergelt saadud euronärakat...

Lisaks avastas Raisakull. et tema suusarajal on jahimehed oma dziibiga rallinud. 
Nüüd pole muud, kui panna mõned lauad viiekümneste-sajaste kruvidega teravikud ülespidi rajale, ehk on siis näha, kaua nad seal Raisakulli eramaal viitsivad kimada.
Sildi panekust pole eriti tolku, need ülbikud on ilmselt kanapimedad ja võivad eramaa-sildi metalli kokkuostu vedada.
"Ülbikud" sellepärast, et Raisakull oli juba sügisel tervele hulgale jahimeestele selgeks teinud, et uuest, see tähendab käesolevast aastast, ei tohi jahimeestel enam asja olema Raisakulli kinnistu peal.
Kui nad tahavad/soovivad kasutada Raisakulli kinnistut, siis peavad teatud tingimused enne ära täitma.
Esiteks kopratammide lõhkumise enda peale võtma, kaua see Raisakullgi jõuab jahimeestele peale pandud kohustusi* täita - tervis pole enam see, mis vanasti. 
Teiseks tasuvad järgmise aasta maarendi koos tulumaksuga enne jõule, mida nad ei teinud, seega pole neil õigust enam Raisakulli maa peal paarutada. Kui nad seda siiski teevad, maksavad kahekordselt + eelmiste aastate maksmatajätmised sama tariifiga! 
Ja kolmandaks, kuna teiste piirkondade jahiseltsid jagavad aasta lõpul tavapäraselt maaomanikele paar ulukilihast tehtud vorstikangi, pole Raisakull seda lõhnagi tunda saanud. 
Lisaks on nad omavoliliselt ühe kuuse langetanud üle jõe purdeks, mille taha jääb igasugune saast pidama.
Ja ometi kasutavad/kasutasid kütid Raisakulli maad ilma igasuguste kompensatsioonideta aastakümneid... 
Kaua see Raisakull neid jäägrimun(n)e nuumab, raisk? 
* - Niipalju kui Raisakull on kuulnud teisi jahimehi rääkimas, peavad need teatud arvu kütitud kopraid ette näitama, et saada luba nii mitme põdra küttimiseks. 

Nojah, sinnasamusesse tänane suuskamine läkski - tuju nullis ja nii edasi. 

Raisakulli suusaminutid 3

 Raisakull teab, et ei tohi kunagi hõisata, sest selle tegevuse tagajärjel muututakse kahtlustatavateks ja saavutatakse hoopis vastupidine tulemus. Olgu kuidas sellega on, aga Njuutoni avastatud seadus avaldus täna ühel korral. Ju oli see tarvilik samm, kui jalad kiirelt alt ettepoole suskasid, nagu Bruts Lii filmides, ainult, et tabada ei õnnestunud kedagi. Ainuke valus koht oli see olematu sabakont, mis maandudes kannikate vahele kinni jäi. Siiski-siiski oli vaevaline ennast püsti ajada - vanus pressib ka omajagu peale. Raisakulli parempoolne külg ilmselt ei paranegi, sest oli eelmistel aastatel libedust tundes üle pingutanud. Lebades veidi aega selili maadligi, oli hoopis teine vaade, votukrahvia jaoks kuidagi ideaalne. Mis ajab vanduma, kui teadvustad enesele, et parasjagu kõik piltitegevad masinad vedelvorstidena toas särtsuvooliku otsas end täis joovad... Ja oma tobedust kirudes liigutad end nii, et paar minutit läheb aega jalgele saamiseks. 
Tänase päeva saldoks jäi kuskil kilomeetrine rajalõik üles-alla ainuüksi kõhu toel vinnates pluss uued suusajäljerajad lisaks eelmiste sissetallatud "magistraalide" mitmekordse läbimisega. 

Ilmajaam lubas ilma külmenemist, siis oli Raisakull enne minekut saunapliidi alla tule teinud, et rohkem ei saanud eemal suuskamas olla, sest pliidi alla  tuli halgusid juurde toppida.

Raisakulli suusaminutid 2

 Peale seda, kui Raisakull oma eelmise postituse avaldas, läks paar tundi plekikääride otsimiseks. 
Keeras peaaegu oma elamise pahupidi, aga mis leidmata jäid, olid otsitavad plekikäärid. Teate ju isegi, et taasiseseisvumise ajal lõigati nende riistapuudega "valgeid laike" ajaloost välja. Kui kadunud tööriist ei tahtnud end ilmutada, siis asendustööriist ajas ka asja ära. Relakaga ettevaatlikult küüniseid lihvides sai Raisakull igati rahapesulise maniküürse tulemuse - jalad särasid nagu juudi jõulupuu, heites üle viiekümne halli ja värvilise varjundi. Vahepeal käis mõte kolbast läbi, et äkki on mõttekas varbad üldse ära kaotada...
Täna hommikuks oli eilane hästi kohev lumesarnane nahalasu kenasti põrandat katmas, et lausa kahju oli oma jalajälgi sinna  tampida. Tolmuimeja abiga sai sellest lahti - kolm kotitäit ollust viidi lindudele söömamajja. 

Raisakull jäi tegelikult isegi mõtlema, et kuidas saab kaks sama suurt suusasaabast oma suuruses erineda? Ühel saapal oli paberinutsakas ninna surutud ja teisel ei midagi. Aga vaat, selle teise ehk parema jala saapal oli ninaotsa pressitud kuigipalju paberit, et Raisakullil jäi mulje, et seda paberit seal polnudki. 
Täna koukis Raisakull sellegi natukese ninast välja ning seejärel pistis oma koiva saapasse - ei olnudki vajadust suurt varvast amputeerima hakata. 

Heinamaa peal suusatades oli üsna hea tunne konte liigutada - eilses suusajäljes oli üsna kõbus liikuda. Et see liikumine ühekülgseks ei jääks, tampis Raisakull senisele lisaks veel paar kolm rada sisse selle mõttega, et öösel külmaga suusajälg taheneb. Maapind on suht soe, et paaris kohas võttis sulalumine ollus hoo maha, kleepudes suusa külge. Kolm-neli korda oli täna ka maakülgetõmbejõud tugevam kui Raisakulli sambalaadsed koivad. 
Tuleb tasa ja targu alustada -kui  eile olid suusaminutid, siis täna on koguni suusatunni jagu värsket luhvti sisse hingatud. 

Kuna Raisakull oma koledat larhvi ei taha lastele pasa lahtiehmatamiseks (seda on mitu korda juhtunud, kui Raisakullist pilti on tehtud ning manitsedes lapsi olema head ja sõnakuulelikud, muidu tuleb see vanamees ja ehmatab su nii ära, siis on käbi ehk sitt ka püksis ja kus see häbiots!) netti riputada, sai siiski sjölhvi-laadne ollus Röövikusse pressitud. 

Raisakulli suusaminutid

Raisakull on väga mures oma kehakaalu pärast. 

Oleneb, kelle kalendri perra võtta, maailmas üldtarvitatava vana-aasta õdaql käis Raisakull kohalikus kaubahoovis - ladus seal kaks jõuluporteri ning kaks maakera kuklapoolsel mandril pruulitud ingveriõlle pudelit korvi - et vähemalt joogipoolist jätkuks. Tiirutas seejärel kalmistul ringi ning esivanematele mõeldes süütas küünlaid, et kiirsammul kottu jõudes Austraalia õllesid mekkima hakata. Kodutanumale jõudes otsustas Raisakull, et korgib hoopis uue aasta hakul austraallased lahti. 
Seda enam - telekapaneeli sisse lülitades tuli sealt Meri ja Orav, Raisakulli arust maailma parim eestikeelne huumorisaade koos rollikandvate kuratlikult hästiistuvate karakternäitlejatega, siis ununes õllelimpsimine sootuks.
Hea pikaleveninud naer irvitab ka põie lahti, siis põrutas Raisakull nurga taha kusele...

Ja juba hakkaski raketisadu taevasesse kõrgusesse lendama - Raisakull kogu oma eksistentsi ajal pole aru saanud sellest mõttest - suur hunnik rahaollust pannakse hakkama, aga orbiidile ei jõua miskit.
 Nii kui Ambla kandi omad on rahahunnikud ära põletanud, algas taamal Aravete-poolne raharaiskamine pihta - kuidagi nadi oli sealpoolne tulestik. Ja vallasaksad, va lollakad debiilikud, tahavad sinna koonerdajate kanti keskuse teha... 

Teate, aga nii kainet uueaasta vastuvõttu Raisakull ei mäleta...
Bundabergi õlle lahtikorkimise-järgsel degusteerimisel läks söögitoru küll soojaks, aga silmavaade jäi ikka külmaks. Silti uurides oli tegu hoopis alkovaba õllega - mis kuradi õlu, raisk - limonaad ikke... 

Tulles tagasi postituse alguses kirjeldatud mure perra, otsustas Raisakull täna lumelauad aidast välja koukida ja minna suuskama.
Viimati suusatas Raisakull kuskil veerand sajandit tagasi, Tamsalu-kandi mägedes, kus vanad Kievi kotletid suusasaapad  otsustasid suurel kiirusel künkast alla liuglevale Raisakullile vembu mängida ja esiti oli parema jala suusasaapanokk rebenenud sedasi, et ühel hetkel oli lihtsalt suusk kiirem kui Raisakull ise - lihtsalt kihutas alt ära. Raisakull proovis  tasakaalu hoides ühel jalal nagu iluuisutaja libiseda, aga ei see aidanud, sest ka vasakule jalale langev koormus tõmbas ka sealse saapanokarebestuse esile nõnda, et Raisakull tegi isegi uhke pirueti enne kõhuli maha prantsatamist. Selle viimase pärast oli ka Raisakulli lõug verine, nagu noored sugulased hiljem märkasid.  
Õepoeg oli ühel aastal oma suusavarustuse saatnud erinevate sõnumitega - õde rääkis, et Raisakullile, aga teine sugulane väitis vastupidist. Kurat sellega - kuna eelmisel aastal suusatada ei saanud, siis haaras Raisakull natist kinni - saapad jala otsa ning pani heinamaa poole ajama.
Lihasmälu vajas sissetöötamist - aeglase tempoga alustades polnud asi hull midagi, sest rada tuli sisse tallata. Et pind oli ebatasane, siis ei pääsenud Raisakull kukkumistest, seda viimast pidi sooritama lausa kolm korda:  kõigepealt paremale küljele, siis vasakule ja takkapihta ka tagumikule, ja see kõik juhtus viiekümne meetripügala jooksul. Alles siis tajus Raisakull enda kere raskust, see tuli hingeldades lavalaudadele tagasi vinnata. Lõpuks hakkasid parema jala suured varbad märku andma, et kuradima valus on...
Tollepärast võtabki Raisakull omale kõik jalaürbid parema koiva järgi...
Prooviks  kõiksepealt küünised maha lõigata, kui too ei aita, siis raspli, liivapaberi või käiaga varbaotsad ära lihvida - varvaste amputatsioon jääb kõige tagumiseks abinõuks...  
Loodetavasti nii drastilisi samme ei pea ette võtma, kuna Raisakull hankis sellel aastal laiad metsavahisuusad, millele tuleks sidemed välja mõelda. Muidugimõista, heast nahast sidemeribad näeksid üsna algupärased välja...

Looduse peegel kui lootusetuse reegel

Looduse peeglisse

süvitsi vaadates tunned

end kui näkimuinasjutus.

mis haarab su oma embusesse

ja millest enam kuidagiviisi 

välja ei vingerda...

Need kolm kaadrit jäid Raisakulli arust "kahe emmi ja kahe kiivavajunud risti" aastal  üheks parimateks Rööviku-poolseteks galeriiväärilisteks kinnipüütud hetkedeks.