Raisakulli suusaminutid

Raisakull on väga mures oma kehakaalu pärast. 

Oleneb, kelle kalendri perra võtta, maailmas üldtarvitatava vana-aasta õdaql käis Raisakull kohalikus kaubahoovis - ladus seal kaks jõuluporteri ning kaks maakera kuklapoolsel mandril pruulitud ingveriõlle pudelit korvi - et vähemalt joogipoolist jätkuks. Tiirutas seejärel kalmistul ringi ning esivanematele mõeldes süütas küünlaid, et kiirsammul kottu jõudes Austraalia õllesid mekkima hakata. Kodutanumale jõudes otsustas Raisakull, et korgib hoopis uue aasta hakul austraallased lahti. 
Seda enam - telekapaneeli sisse lülitades tuli sealt Meri ja Orav, Raisakulli arust maailma parim eestikeelne huumorisaade koos rollikandvate kuratlikult hästiistuvate karakternäitlejatega, siis ununes õllelimpsimine sootuks.
Hea pikaleveninud naer irvitab ka põie lahti, siis põrutas Raisakull nurga taha kusele...

Ja juba hakkaski raketisadu taevasesse kõrgusesse lendama - Raisakull kogu oma eksistentsi ajal pole aru saanud sellest mõttest - suur hunnik rahaollust pannakse hakkama, aga orbiidile ei jõua miskit.
 Nii kui Ambla kandi omad on rahahunnikud ära põletanud, algas taamal Aravete-poolne raharaiskamine pihta - kuidagi nadi oli sealpoolne tulestik. Ja vallasaksad, va lollakad debiilikud, tahavad sinna koonerdajate kanti keskuse teha... 

Teate, aga nii kainet uueaasta vastuvõttu Raisakull ei mäleta...
Bundabergi õlle lahtikorkimise-järgsel degusteerimisel läks söögitoru küll soojaks, aga silmavaade jäi ikka külmaks. Silti uurides oli tegu hoopis alkovaba õllega - mis kuradi õlu, raisk - limonaad ikke... 

Tulles tagasi postituse alguses kirjeldatud mure perra, otsustas Raisakull täna lumelauad aidast välja koukida ja minna suuskama.
Viimati suusatas Raisakull kuskil veerand sajandit tagasi, Tamsalu-kandi mägedes, kus vanad Kievi kotletid suusasaapad  otsustasid suurel kiirusel künkast alla liuglevale Raisakullile vembu mängida ja esiti oli parema jala suusasaapanokk rebenenud sedasi, et ühel hetkel oli lihtsalt suusk kiirem kui Raisakull ise - lihtsalt kihutas alt ära. Raisakull proovis  tasakaalu hoides ühel jalal nagu iluuisutaja libiseda, aga ei see aidanud, sest ka vasakule jalale langev koormus tõmbas ka sealse saapanokarebestuse esile nõnda, et Raisakull tegi isegi uhke pirueti enne kõhuli maha prantsatamist. Selle viimase pärast oli ka Raisakulli lõug verine, nagu noored sugulased hiljem märkasid.  
Õepoeg oli ühel aastal oma suusavarustuse saatnud erinevate sõnumitega - õde rääkis, et Raisakullile, aga teine sugulane väitis vastupidist. Kurat sellega - kuna eelmisel aastal suusatada ei saanud, siis haaras Raisakull natist kinni - saapad jala otsa ning pani heinamaa poole ajama.
Lihasmälu vajas sissetöötamist - aeglase tempoga alustades polnud asi hull midagi, sest rada tuli sisse tallata. Et pind oli ebatasane, siis ei pääsenud Raisakull kukkumistest, seda viimast pidi sooritama lausa kolm korda:  kõigepealt paremale küljele, siis vasakule ja takkapihta ka tagumikule, ja see kõik juhtus viiekümne meetripügala jooksul. Alles siis tajus Raisakull enda kere raskust, see tuli hingeldades lavalaudadele tagasi vinnata. Lõpuks hakkasid parema jala suured varbad märku andma, et kuradima valus on...
Tollepärast võtabki Raisakull omale kõik jalaürbid parema koiva järgi...
Prooviks  kõiksepealt küünised maha lõigata, kui too ei aita, siis raspli, liivapaberi või käiaga varbaotsad ära lihvida - varvaste amputatsioon jääb kõige tagumiseks abinõuks...  
Loodetavasti nii drastilisi samme ei pea ette võtma, kuna Raisakull hankis sellel aastal laiad metsavahisuusad, millele tuleks sidemed välja mõelda. Muidugimõista, heast nahast sidemeribad näeksid üsna algupärased välja...