kolmapäev, 31. märts 2021

Teadanne

 Raisakull peab interneeduses mölisemise ja muidu aja koolnuks tapmise mõneks ajaks katki jätma. 
Seepärast ta kuulutab välja või annab teada, et alates sellest hetkest, kui ta vajutab "avalda", on ta puhkusel. 

PUHKUS... 

Sest seesama kuradi puhkus,
peab olema inimlooma uhkus, 
mille kunagi kui igavene nuhtlus 
ära needis luterlik jutlus! 

Teate ju küll motot, mis kõlab umbkaudu järgnevalt: Tee tööd, küll siis tuleb armastus. Tööd ei kavatse Raisakull küll puhkuse aegu tegema hakkama, sest puhkus on puhkamise ja lösutamise aeg. Aga armastuse võtaks ta vastu küll, kui too peaks ukse taha ilmuma. 

teisipäev, 30. märts 2021

Ei ole see õige asi ühti

 Too järjekordne kellakeeramine on kindla peale vist kurjast vaevatud inimeseloomade kättemaks - et nemad kannatavat niigi, asi siis teisi ka kannatama panna!

esmaspäev, 29. märts 2021

Suusatamise hooaeg sai tõesti läbi

 Üleeile, laupäeval avas Raisakull ilusa ilma puhul selleaastase kondiaurumasina sõtkumise hooaja.
Tapale oli asja mitme käigu poolest, aga noh, mitte muhvigi ei saanud.
Mõned ärid olid kinni, mis muidu on alati lahti olnud, mõnel kiri: "Helista ja me toome kauba uksele!" 
"No kuulge, nii ostetakse nagu seakutsikat kotis," urises Raisakull selle peale. 
Tagasiteel hakkas persekont tundma hakkama - nüüd valutab see mitu päeva järgepanu.
Tuleb vist uus sadul muretseda, hea, kui see kõvast materjalist oleks nagu papp, sest praegune on pehme kui läbivettinud vetikas. 
Lugupeetud lugeja nüüd hüüatab ehk: "Aga värskes õhus aeroobne tegevus? Selle sai ilma tasuta!" 
Ei olnud puhas see õhk, kui mööduvate iseliikurite alt keerutatakse halli asfaldist tolmukorda...

pühapäev, 28. märts 2021

Raisakull okkalise jahil

 Läks aastakõrtsust ära tali kena
ja jäi sinna norutama noor kevad: 
kui lumest tilk tilga haaval 
jääkülma nestet mekiks, 
siis jaanikuöisel tanumal 
ehk enam taaruma ei peaks...
 

Kevadeti, 
kui vered vemmeldama kipuvad,
sest naised ennast ilusateks võõpavad 
ning suve poole lühemaid hilpe kannavad - 
no kuidas siis veri kihuks ei vemmelda? 

Siis raskelt Raisakull ohkab: 
Miks alati peab olema 
eemaletõrjuv ja okkaline 
tema jaoks see torkiv...



esmaspäev, 22. märts 2021

Mis ei tapa, teeb tugevaks!

Raisakull ei suuda meenutada, kes ta käe pealt tulevikku ennustas, kuid millegipärast on tal meeles, et seesama käe pealt lugeja väitis Raisakulli elavat 75 aastaseks, sest see oli välja öeldud kindlalt veendunud häälega. Noh, nagu sisendavalt. 
Ning seetõttu on Raisakull sellega oma seniseid eluetappe läbides arvestanud, et seda tärminit ei tahaks ületada. Kohe üldse mitte. 
 Samas jällegi – kõigi eelduste järgi ei peaks Raisakull üldse siinilmas jõlkuma. Seda seetõttu, et ta olla justkui täiuslik kogum, mis elutseb vaktsineerimata kujul vaktsineerimissõja kiuste. 
 Ei, ta ei kurda. 
 Sest Raisakull on sünnist saati vaktsineerimata. Seda tänu verevahetusele, sest tolleaegsed tohtrid ei julgenud vaktsiinisüstidega titte torkida – mine sa tea, äkki viskab elukas sussid taeva poole ja süstija saadetakse mitte väga elegantsel viisil rootsi kardinate taha. 
Küll aga on hilisemal ajal Raisakulli torgitud süstaldega B6 ja B12 vitamiinide manustamiseks ning paaril korral võeti ka verd veenist. 
 Pigem tekib huvi, kaua Raisakull üldse loodusepoolsete bakteri- ja viirusterünnakutele vastu peab. Kui üldse... Ja kas käe pealt ennustaja ikka õigesti luges neid jooni, mis peopesal vonklevad.
 Seni on Raisakull edukalt hakkama saanud erinevate haiguste läbipõdemisel, lähtudes sellest tõdemusest – mis ei tapa, teeb tugevaks! 
 Raisakull on vist paaril korral vaktsineerimise teemal mölisenud, aga need on vast läinud kui kurdile kolbale, et mitte mõhkugi pole tagasisidet olnud. Mine sa tea, äkki kuskil on märge ka visualiseeritud, aga Raisakull on niivõrd laisaks jäänud, et enam ei viitsi eriti otsingusse sukelduda. 
 Kolades mõningates blogides ning lugedes ja mõeldes/elades blogisabade diskusioonidele kaasa, tajub Raisakull vaenulikku pilku temale suunatavat, kui ta võtaks kirjutada enda kommentaar sinnasamusesse. Sestap ei hakka Raisakull sealseid herilasepesi torkima, vaid otsustas oma blogisse jaurama tulla.
  Niisiis, kui nüüd tuleb kutse tulla vaktsineerimisele, siis kavatseb Raisakull seda kindla peale eirata ning teeb tohtritele ettepaneku jagada see doos sellele, kes seda kõige enam vajab. Järelikult pole Raisakull egoist. 
 Ausalt öeldes, Raisakullil pole midagi kaotada – naist pole, järeltulevat põlve pole ega tule – siis on tõesti – kammoon! 
 Kui Raisakull ka haagib tänapäevaselt moodsa puna-hiina haiguse elik wuhani tõve endale külge, siis palun, laske Raisakullil ära surra! Või vähe rämedamalt väljendudes – ära kärvata! 
 Iseküsimus on, kas kakskümmendkaks järelejäänud aastat tasub piinelda selle nimel, et lasta endale riigiabi määrata ja selle tõttu ennast riigi ülalpeetavana tunda??? Teistele koormaks...
 
Raisakullil on mitu aega keerelnud peakolus üks teooria. 
 Kui paljud praegused haigestunud on varem grippide vastu kaitsesüstimised saanud, siis/kas nemad on praeguse seisuga haavatavamad kui need, kes erinevatel gripihooaegadel need külmetushaigused ise läbi põdesid. 
 Kuskil peaks olema taoline statistiline pidepunkt, millest paraku tänase andmekaitse tõttu ei saa kinni haaratud. 
 Ehk teisisõnu küsimus: kas erinevatel aegadel gripi vastu kaitse saanud on protsentuaalselt wuhani tõve puhul tervemad või tõbisemad?
 Noh, sõnastus sai veidi segane, ega Raisakull enam oska õieti küsida ka, aga mõte ehk jõudis pärale? 

On veel üks ütlemine. 
 Jumal/Saatus pidi joodikuid armastama.
 Sellest lähtuvalt on Raisakull igal õhtul napsitama hakanud.
 Ikka kangem, põletatud kraam läheb vedelikuna sisse, desinfitseerides ühtlasi aurustumise näol peakolu sisse-väljahingamise aparaati.

laupäev, 13. märts 2021

Raisakulli suusaminutid 12

 Nüüd on küll siuke tunne, et võiks nagu suusahooajale punkti ära torgata ning suusad okulaaride alt ära peita. Need napid suusatunnid andsid Raisakullile võimaluse nautida täiel büstil talvemõnusid, aitüma tolle eest veel ja veel kord. Ja veelkord! Ja veel...

Veel eile lootis Raisakull paar tunnikest tahkel veel liuelda, kuid lumised betoonjalatsid ei lasknud sugugi suusatada, mistõttu oli võimalus asi selleks hooajaks lukku panna. Nii sulaks läks, et suuskade pidamisemääre võttis lume suusa külge ja korjas seda üksjagu, et Raisakulli närv süsimustaks läks ning hea tahtmise manu loobus edasisest rapsimisest.

Aga see-eest üleeile oli nii ideaalne libisemine hoolimata raja lahtise lumega täistuiskamisest - nii kui Raisakull jõudis ringi peale teha, tuli uuesti ennist sissesõidetud rada sisse taguda. Nii rassis Raisakull kolm tundi järgepanu, sekka ka mõned minutid hingetõmbeaega, muidu oleks südame liigkloppimine peksnud vasaku kopsu segi ning hakanud murdma roideid. 

Hingetõmbe minutitel jõudis peale ilusate looduspiltide salvestamisele Raisakull veel kokkuvõtvalt järeldusele tulla, et ta jäi iga kord püsti, kui mingil asjaolul suusk all valesti kippus minema. Järelikult tasakaaluharjutused suusatamise näol läksid ikka asja ette. Jah, kuid vatsast, mille pärast Raisakull üleüldse suusatama hakkas, nii lihtsalt lahti ei saa. 
Järgmisena tuleb vist tegemist teha sõudmisega. 
See aga tähendab seda, et sõudmise-ergomeeter on vaja kuskilt hankida...

Kuna votujahi teema sedakorda kannab piiranguid, siis vaatamata kaootilisele anarhiale peaks allolev pilt selle teema ära kandma - sissetallatud klassikalised suusarajajäljed on nagu etteantud piiratud teekond, kuhu kõrvale eriti ei saa põigata stringide moodi...

reede, 12. märts 2021

Raisakulli testament

Mnjah! 
 Testament tuleks ära teha. 
 Kus kirjas tingimused elik minu maiste ja mittemaiste asja(l)olluste tulevik. 
 Aga enne minekut tuleb need teistele arusaadavaks teha. 
 Nõnda siis.
 Raisakull esitleb: 

 Raisakulli testament.
 Olles väga harukordsel viisil terve oiu ja mõtlemise manu, teen korralduse täita järgnevad punktid vastavalt punktitabeli jaotiste järgi.
 
 Punkt üks: Ei ole vaja raha raisata peiedele ega hauakaevamisele. Piisab, kui Raisakulli laip heita loomaaeda teistele raipesööjatele lindudele, soovitavalt raisakullidele, moonalauaks.
 Punkt kaks: Ühtlasi jääb teavitamata laia üldsust kõikide poolt armastatud Raisakulli viimsest lennust igaviku teele.
 Punkt kolm: Kui keegi peaks huvi tundma, kehitagu õlgu ning ühmaku mokaotsast seosusetut serbohorvaadi keeles sõimu nii, et huvitundja tagurpidi taganeks. See pole üldse huvituja asi, kus Raisakull parajasti viibib. No kui tõesti on vaja teada, siis viidaku loomaaiale. Mingeid rohkemaid selgitusi jagamata. 
Punkt neli: Kõik Raisakulli kontod tuleb likvideerida, et jääks vabanenud tühisus teistele täitmiseks. 
Punkt viis: Rõõmustage, ristirahvas! Et sai üks raibe maisetest piinapaisetest lahti. Tantsitagu ja pillerkaaritagu!
Lugupidamisega: 
Raisakull 
Siia tulevad pookstaavid

esmaspäev, 8. märts 2021

Raisakulli suusaminutid 11

 Tummalt kena, et suuski suvekortrisse ei susanud - täna pani Raisakull lauad alla ning tallus uued paralleelmaailmad lume sisse ja vanad rajariismed viisid mõnes kohas uued suusateed lühisesse tänu suurele sulajärgsele jäätumisele. Lisaks tuli arvestada kõrbest saabunud liivatolmuga, mis näitas end lumeprohviilis õhukese juuspeene ja õrna beežitooni kihina. Jahedalt kõrge päikeseketas ning algul külmlõikav ehe põhjatuul pani esiti Raisakullil kulmu kritsutama, aga kihiliselt hilbustatuna polnud enam vahet, olid sa väljas või sees.
Pool auru läks suusaraja sissetöötamiseks ja teine pool tehnika lihvimiseks - too viimane ei taha eriti välja tulla. No mis see ikka on kui iidne tõdemus - vanale penile uued nõuanded kinni ei jää. Tollest hoolimata läks tänane päev täie ette. Sõida nagu valges muinasjutus kõikide poolt hüljatud paigas.  
Homme jälle... 

laupäev, 6. märts 2021

Kodukant vastu valgust

Kodukante on elu jooksul olnud Raisakullil sittakanti nõnda, et tapab. 
Kogu aeg on nähtus nimega „Elu” teda solgutanud ja väntsutanud nagu kass mängiks hiirega ning kes vahepeal huvi kaotades jätab oma mänguasja laokile.
Võib-olla seetõttu pole Raisakull üldse tundnud, et üheski kohas võib kodune tunne olla.
Ja kui tekibki mõte, et jah, siia kanti võiks oma juured alla ajada, viskab elu järjekordse lõngapuntra lahtiharutamiseks, misjärel Raisakull oma seitse asja kokku pakib ja vehkat teeb. Ei, mitte et ta kardaks seda kera lahti harutades leida maailma ihaldatuimat süsinikku, vaid õigluse(tuse) tundmus närib hinge.
See tähendab üldjoontes toda, et kogu aeg on tal kuklas tiksumas mõte – ei, see kant või koht pole ikkagi minu jaoks...
Kuigi võiks juba maha rahuneda.
Viimasel ajal ketrab Raisakulli kolbas aina enam ammu väljakäidud mõttelõng väiksema elukotuse rajamine sinna, kus lähim naaber pesitseks kahe ja poole miili taga.
Veel parem kui kümme versta lahutaks lähimat elamisekotust.
Aga kust seda niiväga võtta on...
 Siis saaks Raisakull oma hingevärinalainete summutamisega ühele poole.
Kuigi jah, planeet Marsile vajatakse kolonisaatorite näol kahuriliha, niiet Raisakull mõtleb selle üle tõsiselt, et äkki on mõttekas pilk sinnapoole pöörata – asustamata kant ju ja kui naabreid tekibki, siis saab järgmisse kraatrisse ennast barrikadeerida ja/või pealetükkivale „puuküürnikuks soovijale” vastu lõugu andes universiumisse lennutada.
Selle viimase puhul peab koheselt õige nurga ära arvutama, muidu põrkab „anastaja” peale Phobosele antud järjekordset lohku Marsi pinnale tagasi, haarates ühtlasi mingisuguse tundmatu foobia kaasa. 
Alternatiivina oleks suures plaanis mõeldav teispoolsusesse siirdumine...