Vähese viina viga

  

 Kuna nädalapäevad tagasi sai põllult vili ära koristatud, siis sai Raisakull põllu peal roppu mööda spordiga tegeleda. Algul mõtles ta kondiaurumasinaga kimada. Aga ei, otsis majapidamisest kepikõnnikepid üles ja andis aga takka. Et saaks lõpuks selle lonkamise-taarumise kaelast ära.
Ei, Raisakull ei uskunud elu seeski, et kepikõnd tema nii võhmale võtab. Juba esimese saja meetri peale tundis Raisakull, et hakkab hingeldama ja teise saja meetriga olid juba spoorid lahti ligunenud ning kolmanda sajameetrise teekonna läbimisel oli nahk märjavõitu...  
Kolm päeva järgemööda sai niimoodi roppu mööda kõnnitud. Neljandal päeval aga tundis Raisakull kahest kohast jääkülma hingust – asi siis viiendal päeval tõbine olla. Ja nõnda tõbine, et ei seisnud tema ühti püsti, sest maapind kõikus sellesinatise peapöörituse valguses ja magas koikus terve päeva maha. Laupäeval aga tuli pisikene inimeselooma tunne peale – läbi hädise päeva sai korvitäie puid veetud sauna ja keris küdema panna. Peale saunaskäiku võttis Raisakull tühja kõhuga paar-kolm pitsitäit ei-tea-kui-kaua külmkapis vedelenud mingit viinaleotist ning kobis magama. Pühapäeva hommikul oli aega mõtlema hakata, mis asi teda kimbutas – tuul tõmbas läbi.
Targemad ütleksid selle peale hoopis, et see on vähese viina viga.
Sellest on juba paar nädalat...

Üleeile koukis Raisakull garaažist Tuhniku välja ja kultiveeris tuhlimaa ära.  
Täna kattis Raisakull suve jooksul saetud-lõhutud-laotud puud kinni.
Suvine ilm ja päikese soojus viis mõttele, et sel aastal pole Raisakull supelkostüümi saanud selga ajada, et oleks nagu aeg – vesi niiehknaa soe. 

Kas teate, ristirahvas - homme algab juba viinakuu! 

...rääkides mootorsaagidest...

 Viimati, kui Raisakull saepoes uut mootorsaagi kotti pakkis, küsis müüja - Kas te olete professionaal? 
Raisakull oli korraks pakkimise peatanud ja vastanud: "Mis mõttes? Kui te seda mõtlete, et miks ma muretsesin profisae, siis põhjus on lihtne - see kestab ilmselt  mu elupäevade lõpuni ilma, et ma peaksin hakkama järgmise sae poole oma pilku kõõritama. 
Mul on olnud elu jooksul neli mootorsaagi - algul Taiga, mis iseenesest oli hea saag, aga veidi peps. 
Seejärel sai muretsetud Husku 340, mis oli disainilt hästi õnnestunud ja teenis mind üsna head mitu aastat, kuni selleni, mil elektrimehed võtsid liini lähedalt maha kaks saarepuud ja langetasid naabrimehe maale, siis oli vaja need sealt kiiremas korras ära ka koristada. Saar ju kõva puu, nüris hambad ja ilmselt surusin liiga peale, sellest tulenevalt keeras mu niiöelda supersae nahka - plastik/komposiit karter sulas laagrite ümbert ära ja sealtkaudu pääses õhk sisse.. Paar korda käis siin remondis ja vaadates remondile kulunud hinda ning tasuvust, mkmm... 
Siis seejärel sai raha kõrvale pandud ja muretsetud Husku 55. Hind oli ikka miljon eesti senti, aga see töötab siiamaani.  
Vahepeal oli saevahetuskampaania, siis sai mittetöötav Husku340 vahetada Husku435 vastu, kuigi kubatuuriliselt samaväärsed, tundub uuem vanast jõuetum olema. Võib-olla on siin karburaatori seadistamine vajalik... 
Enne wuhanitaudi siiatulekut ostsin Husku 550XPG, külmalt sain selle ideaalselt tööle, kuid sooja mootoriga ei tahtnud see mu käes käivituda - ei tea kas käivitusnöör oli lühike või mul vähe musklirammu - selle andsin õepojale. 
Nüüd on see uus siis viies, mis jääb põhisaeks. Aga kuna õige saemees ei lähe metsa tegema ainult ühe saega, vaid kahega, sest kui üks saag kinni kiilub, aitab teine lahti päästa - paarist korrast piisas, et sellele pihta saada..."

...kui tehisaru võtab üle...

Viimasel ajal on Raisakull täheldanud, et mõned plogijad on oma plogidega lugejatele kärna keeranud. Ehk teisisõnu - selgitusi jagamata järsku oma ajaveebipäeviku parooli alla pannud. 
Lugejad, eriti püsikunded on muret tundnud - mis selle drastiliselt meeleheitliku käigu tingis? 
Raisakullile on aga asja juureldes viimasel ajal jõudnud arvamusele, et süüdlaseks osutub tehisaru võidukäik. 
Ei tea küll, kuidas teised seda tõlgendavad, kuid Raisakulli ÖÖVIK-ut on loetud ööpäeva jooksul oluliselt rohkem, kui mõned kuud  tagasi viie aasta koguse jagu postitusi. 
Iseäranis on millegipärast rohkelt külastusi tulnud viimastel nädalatel Singapurist ja USAst - ju siis sealt on loota tehisaru-bottide/agentide põhilist sügavuti suunatud arengut... 

Raisakullile meenus antud situatsiooni lahates, et on üle neliaastaku jagu päevi tagasi kribanud miskit tehisarust. Ja kuskil oli ta veel mölisenud sel teemal, et varsti pole kurjategijatel vaja muud, kui läpakat ja selles sitsivat tehisaruagenti/botti, mis pankadest ilma konto omaniku teadmata väikeseid/suuri summasid "vasakule" ära hiivavad...

Järelikult on võimalik, et need nüüdseks juba paroolialused plogid võeti tehisaru poolt üle.

Jälle see "aigu om"

 Raisakull unustas eelmises postituses mainida, et neli-viis pesa olid kõvema tuhlivõtmise aegu üpris rohelised ja oli palunud "maruodaval tööjõul kaugelt lõunast" need alles jätta. Ja nüüd üleeile kukkuski viimsepäev neile allesjäänud kartulitele. Möödaminnes said ka porgandid ja peedid salve. Ei tea, kas asi jäi veinimanustamise puuduse taha, kuid peedisaak jäi igatahes väga niruks - metroo-olendid olid pooltel peetidel jätnud ainult koored pealsete külge. Kolletunud heina seest korjas Raisakull üheainsa vutipalli-suuruse kõrvitsa - kui see polnud suve jooksul kosunud, siis ei ta enam kasva ka. Kabatšoki-saak jäi ka sellel suvel üpris kasinaks. Justkui need taimed ja närilised teadnuksid Raisakulli tervislikku olukorda ja säästsid teda üpris tõhusalt. Eile oli Raisakull käinud nii-öelda luurel, kas on mõtet kabatšokitaimed üles tõmmata, et saaks maa lähiajal puhtaks roobitsetud ja Tuhnikuga üle käia, kuid nähes seal paari ilusat õit, lükkas selle mõtte kolbast eemale. 
Aigu om...